Teise maailmasõja alguses kuulsa juudi soost füüsiku Albert Einsteini kirjutatud kiri müüdi USAs Los Angeleses oksjonil 12 500 dollari eest.
Albert Einsteini 1939. aasta juuditeemalise kirja eest maksti 12 500 dollarit
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
24. november 2014, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Einstein avaldab oma kirjas natside võimu alla langenud riikide juutidele kaastunnet, edastab Live Science.
Einsteini kiri oli suunatud New Yorgis tegutsenud ärimehele Isidore Zelnikerofile, kes püüdis päästa Euroopa juute natsirežiimi õudusest.
Kuulus füüsik kirjutas veel mitu sellist kirja, milles ta ülistas ja tänas neid, kes juute aitasid.
Einstein sündis Saksamaal Ulmis juutide perekonda. 1933. aastal, kui Saksamaal tulid natsid võimule, lahkus Einstein kodumaalt USAsse ja jäi sinna elama. Ta sai USA kodakondsuse 1940. aastal.
Ta oli kogu Teise maailmasõja aja poliitiliselt aktiivne, nõudes poliitikutelt juutide aitamist.
Einsteini poliit-ja erakirjad on näha Einsteini pärandi internetiarhiivis.
2012. aastal müüdi internetioksjonil Einsteini 1954. aasta kiri juudi filosoofile Eric Gutkindile. Selles kirjas selgitab maailmakuulus füüsik oma nägemust jumala ja religiooni kohta. Kirjast ilmneb, et Einstein oli ateist.
Einstein rõhutab samas enda kuulumist juutide hulka ning tema arvates tuleks juudi kultuuri kaitsta.
Kiri kannab hüüdnime Kiri Jumalale ning anonüümne ostja käis selle eest välja kolm miljonit dollarit.
Mitte ainult geeniuseks peetud mehe kirjad ei huvita kollektsionääre ja teisi huvilisi, vaid ka aju. 2011. aastal pani USA Philadelphia Mütteri muuseum ja meditsiiniraamatukogu näitusele osa Einsteini ajust.
Philapdelphia lastehaigla neuropatoloog Lucy Rorke-Adams oli see, kes annetas 46 lõiku kuulsa mehe ajust.
Rorke-Adams sai need kingituseks ühelt teiselt kohalikult arstilt. Tema oli need saanud kirurg Thomas Harveylt, kes eemaldas ja uuris 1955. aastal pärast Einsteini surma kuulsa mehe aju.
Wikipedia: Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Einstein töötas välja üldrelatiivsusteooria. Ta uuris ka kvantmehaanikat ja valguse soojusomadusi.
1917. aastal rakendas ta üldrelatiivsusteooriat universumi mudelile.