«USA Schindler» päästis 4000 juudi elu

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varian Fry ja Miriam Davenport
Varian Fry ja Miriam Davenport Foto: Wikipedia.org

USA ajakirjanik, kes sai hüüdnimeks USA Schindler, päästis Teise maailmasõja ajal 4000 juudi elu.

Varian Fry päästis silmapaistvaid juudi soost intellektuaale, lastes nad New Yorki toimetada, kirjutab The Telegraph.

Fry poolt päästetute hulgas olid näiteks kunstnik Marc Chagall, antropoloog Claude Levi-Strauss ja sürrealistlik kunstnik Marcel Duchamp.

Oma ellujäämise saavad Fry arvele kirjutada ka kunstnikud Max Ernst ja Andre Breton, Nobeli preemia laureaat, arst Otto Meyerhof, matemaatik Jacques Hadamard ning kirjanikud Franz Werfel, Hannah Arendt ja Heinrich Mann.

Pärast Teist maailmasõda tuli päevavalgele Saksa töösturi Oskar Schindleri juutide päästmise missioon, kuid väga vähesed teavad, et sama tegi ka ameeriklasest ajakirjanik Fry.

Hiljuti avastati Euroopast USAsse New Yorki suundunud laeva reisijatenimekiri, milles leidus palju kuulsaid juudi soost inimesi. Fry töötas käsikäes Prantsuse vastupanuliikumisega, aidates juute välja natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaalt.

Harvardis hariduse saanud Fry töötas enne Teise maailmasõja puhkemist ajakirjanikuna ja kajastas ka Saksamaal Adolf Hitleri võimuletulekut.  Hiljem aga kogus ta raha, et aidata kuulsatel juutidel Euroopast USAsse põgeneda.

Fry sõitis 1940. aastal Prantsusmaale Marseille` sse sõltumatu organisatsiooni Emergency Rescue Committee (ERC) ülesandel. Selle organisatsiooni moodustasid jõukad ameeriklased, kellele läks mainekate juutide saatus korda. Fryd aitas selles töös USA skulptor Miriam Davenport.

Fryl oli kaasas nimekiri 200 isikust, keda natsid ohustada võisid. USA ajakirjanikul kulus aasta Prantsuse bürokraatiast läbimurdmiseks, et kuulsad juudid ja nende pereliikmed USAsse toimetada saaks.

Asjatundjate sõnul on Fry unustatud kangelane, kelle tegutsemisest möödub nüüd 70 aastat.

Fry suri 1967. aastal üks kuu enne 60. sünnipäeva.

Iisraeli holokaustimuuseum andis talle 1995. aastal postuumselt aunimetuse Õiglaseim rahvaste seas. Ta on esimene ameeriklane, kes selle juutide päästmise eest on saanud.

Prantsusmaal Marseilles`s aga on valmimas dokumentaalfilm Fry sealsest tegevusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles