Jõuluvana peab kingitusi laiali vedades arvestama ka füüsikaseadustega?

Kui oletada, et jõuluvana arvestab vaid kristlastest lastega, keda on 378 miljonit, siis on tal kingituste laiali vedamiseks üsna vähe aega, edastab Daily Mail.

Õnneks tuleb jõuluvanale kasuks Maa pöörlemine, mis annab talle 24 tunni asemel hoopis 31 tundi.  Selleks tuleb tal oma põhjapõtrade ja saaniga lennata idast läände.

Kui arvestada iga majapidamise kohta 3,5 last, siis tuleb tal külastada 91,8 miljonit kodu.

See tähendab, et jõuluvana peab tegema 822,6 külastust sekundis ning paigal saab ta olla tuhandik sekundist.

Sellise uuringu taga on USA andmefirma Seagate, mis arvutas välja kui palju jõuluvana sel aastal võis lastelt kirju saada.

Nende andmetel sai jõuluvana alla 14-aastastelt lastelt kogu maailmas 1 843 868 987 kirja.

Kui iga kiri oleks 500 kilobaidi suurune, siis võtaksid kõik kirjad enda alla 859 gigabaiti.

India laste kirjad võtaksid kõige enam ruumi – 338 megabaiti. Hiina laste omad 225 megabaiti ja Nigeeria laste omad 72 megabaiti.

Jõuluvana saan peaks lendama 1050 kilomeetrit sekundis, mis on helikiirusest 3000 korda kiiremini ning valguskiirusest 0,35 protsenti kiiremini.

Sellise kiirusega liikudes peaks jõuluvana vananema aeglasemalt kui Maal olijad.

Saanis on suur hulk kingitusi, mis omakorda lendamise keerukamaks teeb.

Kui iga laps saaks 0,9 kilogrammise kingituse, siis kaaluks saan koos kingitustega rohkem kui 320 000 tonni. Näiteks USA kuulus kõrghoone Empire State Building kaalub 370 000 tonni.

Keskmine põhjapõder suudab vedada 135 kilogrammi, sellise kingikoguse puhul on seega vaja 214 200 põhjapõtra.

Kui aga võtta arvesse, et tegemist on lendavate põhjapõtradega, siis võivad nad hakkama saada ka raskete koormatega.

Kui arvestada saani kaalu ja liikumiskiirust, siis kulutavad kaks juhtpõhjapõtra Dasher ja Dancer 13,4 kivintiljon (kümme astmes 18) džauli energiat sekundis.

Selline energiakulu süütaks nad kohe pärast õhkutõusmist. Kui lähtuda klassikast, et jõuluvana saani ees on kaheksa põhjapõtra, siis nad kaoksid 4,26 tuhandiksekundiga.

Firma Waterloo Maple Software esindaja Jim Mantle pakkus välja oma variandi, kuidas jõuluvana suure hulga kinkide kohaletoimetamisega hakkama saaks.

Tema arvates võik jõuluvana panna osa pakke teele juba varem postifirmadega.

Üks anonüümseks jääda soovinud teadlane sõnas, et lendavatel põhjapõtradel võib olla rohkem jõudu, kuna nende DNA on erinev.

Suurbritannias tehtud uuringu kohaselt tarbib jõuluvana kingituste jagamise ajal 150 miljardit kalorit piima ja pirukaid, kui ta võtab vastu igas majapidamises pakutava.

Kingituste laialivedamise kogumaksumuseks kujuneks 440 miljardit dollarit.

Lisaks peavad 3000 päkapikku töötama aastas iga päev kaheksa tundi, et kõik lapsed saaksid kingituse.

Kui jõuluvana tahab ka sel aastal kõik kingitused õigeaegselt kohale viia, siis peab ta järgima ka füüsikareegleid? Tegelikult saab ta oma üleloomulike võimete tõttu neile vilistada.