Islandile suundunud viikingid olid suured pidutsejad

Viikingite peo rekonstruktsioon

FOTO: history.com

Legendid räägivad viikingitest kui jõhkratest maadevallutajatest, kuid ka neil oli lõbusam ja pehmem pool.

Arheoloogilised uuringud näitasid, et Norrast Islandile elama asunud viikingid veetsid enam aega pidutsemise kui vallutamise ja hävitamisega, edastab Yahoo News.

Viikingite peolaual oli alati õlu ja liha ning see ei puudunud ka uues asupaigas.  

«Islandi viikingid tahtsid «karmi mehe» staatust nagu oli see nende kodumaal Norras ja teistes Skandinaavia riikides. Seal peeti pikkmajades suuri pidusid,» selgitas Islandi Mosfelli arheoloogiaprojekti teadlane Davide Zori.

Ta selgitas, et need peod olid samas naabritega suhtlemiseks ning koostöölepingute sõlmimiseks.

«Viikingite ühiskonnas oli kombeks demonstreerida võimu ja poliitilist staatust peolaua taga,» nentis teadlane.

Zori ja ta kolleegid tegid väljakaevamisi Edela-Islandil Hrísbrúin Mosfelli orus. Sealt leiti viikingiasula jäänused, kus olid ka viikingijuhi 30-meetrise pikkmaja jäänused. Seal võidigi kunagi pidada neid kurikuulsaid pidusid.

Süsinikuuring paljastas, et maja ehitati millalgi 9. sajandi lõpul või 10. sajandi alguses ning jäeti maha 11. sajandil.

Teadlased võrdlesid arheoloogilisi leide viikingite kohta käivate ajalooliste tekstidega uurimaks kultuuritavasid.

«Need tekstid on nagu romaanid. Enamjaolt on seal juttu igapäevaelust. Seal on ka tapmistest ja vägivallast, kuid ka lehmalüpsmisest ja taimekasvatusest,» nentis Zori.

Mitte kaua aega pärast seda kui viikingid olid Islandile kolooniad rajanud toimus kliimamuutus ja temperatuur langes. Atlandi ookeani põhjaosa alasid tabas väike jääaeg.

See tähendas, et üheksa kuud aastas oli talv ning vaid kolmel kuul olid temperatuurid plusspoolel.

Viikingid hoidsid kariloomi lautades kaitstest neid sellega kliima eest. Kuna oli külm, siis ei saanud lehmad värsket rohtu. Viikingid pidid pingutama, et toita nii inimesi kui loomi.

Samuti muutus kliimamuutuse tõttu raskeks teravilja kasvatamine ning õlletootmine. Lõpuks loobuti suurtest pidudest, sest selleks ei olnud piisavalt süüa-juua.

«Võib oletada, et kliimamuutuse tõttu kaotas nii mõnigi senine juht oma positsiooni. Nad ei loobunud sellest vabatahtlikult, vaid loodusjõudude sunnil,» teatas Zori.

Ta lisas, et Islandi viikingite ühiskonnale sai lisaks kliimamuutusele saatuslikuks ka see, et juhid ei pruukinud võimu käest anda ega mõelnud kogukonna heaolule.

Islandi viikingitel ei jäänud lõpuks muud üle kui hakata lambaid kasvatama ja kala püüdma.

Esimesed Norrast pärit viikingid jõudsid Islandile üheksanda sajandi keskel. Neid sundisid uusi alasid vallutama Skandinaavia viljaka maa nappus.

Islandil ei olnud varasemast elanikke ning selle tõttu ei pidanud viikingid ala jõu ja verevalamisega vallutama.

Ajaloolaste andmetel rajasid viikingid Islandil esimese asula 874. aastal. Ajaloolistes dokumentides on üles tähendatud 435 Islandi viikingit.