Jõukus teeb inimestest enesekesksed, vaesus aga rumalad

Psühholoog Paul Piffi sõnul muutab rikastumine inimese arusaamist elust ning uus suhtumine ei pruugi kaaslaste suhtes positiivne olla, kirjutab Helsingin Sanomat.

«Ootamatult rikkaks saanute kohta saab kasutada sõna «asshole», kuna nad muutuvad enesekeskseks, ülbeks ja ahneks,» teatas uurija.

Piff tegi katse, milles pani vabatahtlikud katsealused mängima populaarset lauamängu Monopoli.

Üks mängija sai mängunupuks Rolls-Royce`i mudeli, teine aga vana jalatsi. Rolls- Royce`iga mängijal oli mängu alguses kaks korda nii palju «raha» kui vastasmängijal.

Lisaks sai Rolls-Royce`iga mängija igal mängukorral kaks korda rohkem tasu kui teine mängija. Ka sai «jõukas» mängija visata korraga kahte täringut, «vaene» aga vaid ühte täringut.

Seega olid mängureeglid väga ebaõiglased. Loogika kohaselt ei oleks seega vana kingaga mänginul mitte mingisuguseid šansse võita.

Piffi Monopoli mängu katses osales rohkem kui 200 inimest ning mündi viskamine määras, kellest sai «jõukas» ja kellest «vaene».

Mängijad ei teadnud, mida uuriti, kuid märkasid kiiresti ebaõiglust.

Mängijad, kellel oli rohkem mänguraha hakkasid käituma varasemaga võrreldes teistmoodi.

«Nad hakkasid nuppu mängulauale tugevamini asetama, nende kehahoiak näitas, kes on «peremees», nad vältisid vastasmängijaga silmsidet, nad sõid laulal olnud kausist rohkem näkse ning nad teatasid oma igast võidust häälekalt,» selgitas uurija.

Paremal algpositsioonil olnud mängijad võitsid mängu.

See, mis toimus pärast mängu, näitas samuti palju inimloomuse kohta ning ka selle kohta, kuidas raha suhtumist mõjutab.

Pärast mängu teatasid võitjad, et nad olid võidu ära teeninud ning ta sai selle tänu oma nutikusele ja õigele strateegiale. «Jõukad» ei arvanud, et nad said võidu ebaõigluse abil.

Piffi küsitlus näitas, et võitjad selgitasid võitu oma eriliste annete ja oskustega.

«Maailm ongi kui ebaõiglane Monopoli mäng. Monopol kajastab ühiskonda ja selles olevaid hierarhiaid,» selgitas uurija.

Piff ja ta kolleegid on uurinud pikka aega jõukuse ja vaesuse mõju inimkäitumisele.

«Kui inimene muutub jõukamaks, siis kaastunne ja empaatia kahanevad. Samas muutuvad need inimesed enesekesksemaks ja neis tekib tunne, et neid tuleb kohelda kui erilisi inimesi,» nentis psühholoog.

Piff on oma uuringutes märganud ka seda, et jõukad annavad heategevuseks vähem kui neist vaesemad inimesed ning rikkad söövad maiustusi rohkem kui vaesed.

Raha toob mingil määral õnne, kuid rahas ei saa siiski õnne mõõta. 2010. aastal avaldatud uuringu kohaselt on 60 000 eurot aastas see summa üle mille õnnelikkuse tunne enam ei suurene.

Ootamatu rikastumine võrreldes aeglase rikastumisega kasvatab närvipinget ning paneb muretsema. Just sellised inimesed on lotovõitjad.

Soome Jyväskylä ülikooli psühholoogi Terhi-Anna Wilska sõnul määrab inimese suhtumise rahasse ja jõukusesse see, kuidas suhtuti rahasse lapsepõlvekodus.

«Raha võib anda illusoorse vabadustunde, kuid sõltub inimestest, kuidas ta rahasse suhtub. Rikastumine toob esile uued jooned, mida varem ei pruugitud enda juures märgata. Mida võrdsem on ühiskond, seda vähem on jõukaks saanute juures märgata negatiivset käitumist,» selgitas uurija.

Kuidas aga vaesuses elamine ja vasumine inimest mõjutab ja muudab?

Psühholoogid selgitasid, et kui inimene vaesub, siis ta elukvaliteet halveneb.

«Vaesumine ja vähem raha mõjutab ka mõtlemist, arusaamist ja endasse suhtumist. Vaesus koormab aju, kuna pidevalt tegeldakse rahaprobleemiga. Kogu energia kulub igapäevasele toimetulekule, seega muudab vaesus ka rumalaks,» teatasid uurijad.

Vaesuse mõju ajule ja mõtlemisele on uurinud ka Harvardi ülikooli majanduskäitumise teadlane Sendhil Mullainathan ja Princetoni ülikooli psühholoog Eldar Sharif.

Nende teadlaste sõnul saab vaesete mõtlemist võrrelda vana 20. sajandi lauatelefoniga, samas kui rikaste mõtlemine on nagu tänapäeva mitme funktsiooniga nutitelefon.

Mullainathan  ja Sharif uurisid India suhkruroo põldudel töötavaid inimesi, kellega tehti intervjuud.

Uuritutele tehti intelligentsustest enne ja pärast saagi korjamist.

Enne saaki ei olnud neil raha ning intelligentsustest ei läinud kuigi hästi. Pärast saagi koristamist ja müüki oli neil aga raha ning intelligentsustest tehti märgatavalt paremini.

Uurijate sõnul näitas hilisem testi paremini tegemine, et rahamured enam ei koormanud suhkrurookasvatajaid.

Umbes samalaadne test tehti ka keskmise ja madala sissetulekuga ameeriklaste seas  ning tulemus oli umbes sama.

«Arvatakse, et vaesed teevad väiksema intelligentsuse tõttu valesid valikuid. Tegelikkuses ei ole vaesed vähem nutikad kui rikkad, vaid raha puudumine seab nende mõtlemisele piirid. Vaesus seega halvendab loogilise mõtlemise võimet, kuid kas kohanemisvõimet,» tõdeti.

Nii vaesuse kui rikkuse uuringud on toonud ka palju kriitikat.

Piff tegi veel ühe katse, milles näitas jõukatele videot vaesetest slummis elavatest lastest. Video tõi heal järjel olevatele inimestele meelde, et maailmas on ka vaesust.

«Videot vaadanud rikaste puhul toimus niinimetatud psühholoogiline interventsioon. Kui  rikastele anti sõna otseses mõttes võimalus aidata vaeseid, siis nad tegid seda hea meelega. Rikkad muutusid siis sama heldeks kui neist vaesemad inimesed,» teatas Piff.