Teadlased lahendasid 700 aasta taguse mõrvamüsteeriumi

Cangrande della Scala ratsamonument Veronas

FOTO: Wikipedia.org

Itaalias lahendasid teadlased 700 aastat tagasi aset leidnud mõrva mumifitseerunud surnukeha abil.

Verona valitseja Cangrande della Scala suri ootamatult 1329. aastal 38-aastasena, kirjutab Huffington Post.

Paar päeva enne oma surma sai temast ka Treviso valitseja.

Ajaloodokumentidest on teada, et valitsejal tekkis palavik, kõhulahtisus ja oksendamine ning arvatakse, et haiguse põhjuseks oli saastunud vee joomine.

Kuid kohe hakkasid levima ka jutud valitseja mürgitamisest.

2004. aastal ekshumeerisid Pisa ülikooli teadlased Cangrande surnukeha, mis oli marmorsarkofaagis ning looduslikult mumifitseerunud.

Teadlased tegid jäänusele lahkamise ning avastasid ta jämesoolest väljaheidet. Selle laboratoorne uurimine paljastas, et mehe organismis oli olnud kummelit, mooruspuu vilju ja ka mürgist sõrmkübarat.

«Keskajal kasutati kummelit ja mooruspuud laialdaselt ravimitena. Sõrmkübarat peeti juba siis ohtlikuks taimeks,» selgitasid teadlased.

Itaalia aadlimehe juhtumi puhul aga võidi sõrmkübarat kasutada äärmusliku ravimina.

«Cangrande üks arste poodi järgmise valitseja Mastino II poolt üles, kuna arvati et ta mürgitas patsiendi,» selgitati.

Dokumentidest ilmnes ka see, et Cangrande oli keskmist kasvu, pruunide juustega ning tal oli terviseprobleeme. Tal olid niinimetatud söekaevuri kopsud, milles oli põlemisjääke. Oletatakse, et see tekkis tal elamisest lossides, kus olid suured suitsu sisse ajavad soojus- ja valguskolded.

Lisaks kannatas see valitseja ka sinusiidi ja maksatsirroosi käes. Märke oli ka kerge artriidi kohta.

Cangrandel võis olla ka tuberkuloos, mis oli keskajal üsna levinud haigus.

Uurijate sõnul oli aga mürgise sõrmkübara leidmine ta väljaheitest aga suurim üllatus.

«Seda me ei osanud oodata,» tõdes Pisa ülikooli paleopatoloog Gino Fornaciar.

Fornaciar ja ta kolleegid arvavad, et valitsejale ei antud mürgitaime juhuslikult, vaid ta mõrvati.

Oletatakse, et selle taga  oli ta rivaal ja sugulane Mastino II, kes ise valitsejaks sai.

Cangrandet tuntakse ka kui kirjanik Dante Alighieri sõpra ja patrooni. Dante ülistas Cangrandet mitmes oma teoses.