Kooliaasta on taas algamas ja tööõpetusetunnid ühes sellega. Enamasti lastele need meeldivad, mõnus vaheldus ajupingutusele. Kes aga arvab, et käsitöös kõike üksnes kätega tehakse ja pead üldse vaja pole, eksib sügavalt. Käsitöö on valdkond, kus praktikasse rakendatakse nii matemaatika- kui loodusõpetuse tunnis õpitut. Tubli talupojamõistuse trenn.
Tihti küsitakse, milleks käsitööoskused tänapäeval, kui tööoperatsioone teevad masinad. Koolikäsitöö eesmärk on laiem, see arendab käelist osavust üldisemalt, loovust.
Et käsitöö on ajamahukas, õpitakse seda tehes oma aega planeerima. Kindlustunne, et lihtsamate elus ette tulevate töödega ise hakkama saadakse, on palju väärt. Nooremad õpilased tegelevad tööõpetusetundides enamasti loova meisterdamisega, põhikooli tüdrukud õpivad traditsioonilisi naiste käsitöö tehnikaid ja poisid vastavalt meestetöid.
Et kooliellu vaheldust tuua ja tõelist käsitööd loomulikus keskkonnas näha ja teha, võib tulla klassiga külla Maarja-Magdaleena gildi. Pärnus Uuel tänaval asuv tore maja ootab ka sel õppeaastal õpilasgruppe töötubadesse meisterdama. Meistrite juhendamisel saab savi- ja puutööd teha, tekstiilist, nahast ja muudest materjalidest mänguasju ja ehteid valmistada.
Samal ajal on huvitav kogeda, et käsitöö võib olla tänapäeva infoajastul kellegi amet.
Ei saa öelda, et nüüdse aja lapsed käeliselt vähem osavamad oleksid kui eelnevad põlvkonnad. Tõsi, lapsed ei oska niisama hästi kingapaelu siduda, ka nõelasilmast niidi läbi ajamisega on raskusi. Ometi liiguvad sõrmed arvutiklaviatuuril imelise kergusega. Võrrelge, millist tehnikat kasutab mobiiltelefoni käsitsedes 10aastane ja millist 60aastane! Seegi on osavus, kuid teises valdkonnas.
Tõsisem huvi käsitöötehnikate vastu tekib enamasti täiskasvanueas, mil sellest saab mõnelegi omal ajal kooli käsitöötundi tüütuks pidanud inimestele mõnus hobi. Kursusi täiskasvanuile on piisavalt. Maarja-Magdaleena gild ootab täiskasvanuid töötubadesse lustima ja tõsise huvi korral õpipoisiks.
Alus kogu elu kestvaks huviks ja austuseks käsitöö vastu pannakse aga ikka lapsepõlves - seda isikliku eeskuju ja võimaluste loomise kaudu. Võimalused tähendavad kohta, kus teha, ja materjale, millest teha.
Mida tööõpetusetunniks varuda ja palju see maksma läheb?
Algklassides vajatakse kindlasti plastiliini, värvilisi pabereid, kääre, liimi. Nimekirja annab õpetaja. Kääre toodetakse nii parema- kui vasakukäelistele. Valige õiged, vale käe kääridega ei ole võimalik lõigata. Suuremate poiste tööõpetuse materjalide eest hoolitseb enamasti kool, tüdrukud peavad töövahendid ja materjalid ise hankima. Kauplustes on lai valik kvaliteetset käsitöökaupa. Kudumist ja heegeldamist on parem õppida heledatooniliste lõngadega, sest sellel paistab muster paremini silma.
Enne kui lähete poodi lõnga, vardaid või heegelnõela ostma, külastage vanaema. Üsna suure tõenäosusega on teie pere vanaema aastate jooksul hoolikalt talletanud mitmesugust käsitöömaterjali ja tal võivad lebada kapisahtlis kõik neiu käsitöötunniks vajalikud tööriistad heegelnõelast rätsepakriidini. Kindlasti on ta õnnelik, et noorem põlvkond tema kogutud varandust väärikalt kasutab. Siinkohal on muidugi tarvilik meenutada, et tööriistu tuleb hoida vähemalt niisama hästi, kui vanaema ise seda teinud on.
Vanaemadega tasub häid suhteid hoida. Mõni neist on kogemustega osavnäpp.
Seda, et vanaema või naabritädi koolitöö ära teeb, ei saa kuidagi õigeks pidada, aga häid nippe õpetada ja meelest läinud töövõtet ette näidata võib ta küll. Neid vanaemade-vanaisade tarkusi nimetatakse nüüd päritud oskusteks ja tunnistatakse meie rahva vaimseks kapitaliks.