Kanada rannalt leitud inimluud räägivad näljaimmigrantide kannatustest

Kolme lapse luud leiti kolm aastat tagasi Quebeci Gaspé poolsaare rannalt, kirjutab The Globe and Mail.

Kanada kultuuripärandi uuringutega tegeleva Parks Canada ameti andmetel sõitis seal 1847. aastal Iiri immigrante vedanud laev Carrics karidele. Selliseid põgenikelaevu kutsuti «ujuvateks kirstudeks», kuna paljud nende pardal olnud hukkusid nälja ja haiguste tõttu.  

Laevaõnnetuses hukkunud kolm last maeti rannapiirkonda, kuid mere tekitatud erosioon paljastas nende luud.

Luudeuuring näitas, et lastel oli D-vitamiini puudusest tingitud rahhiit.

19. sajandi keskpaigas tabas Iirimaad näljahäda, kuna kartulisaak jäi neljal aastal järjest saamata.

Siis oli Iirimaa vaeste jaoks kartul põhitoidus ning selle puudumine tõi kaasa nälja. Näljast ei jäänud mõjutamata ka jõukad, kel võis küll olla raha, kuid selle raha eest ei olnud midagi süüa osta.

Iirimaal suri kartulisaagi ikaldumise tõttu nälga ja näljast tingitud haiguste tagajärjel miljon inimest. Umbes sama palju põgenes Suurbritanniasse, Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse.

Paljud kaotasid elu merel olles, kuna immigrantide laevadel oli palju inimesi ning hügieen praktiliselt puudus.

Kanada ajaloodokumentides seisab, et Carricksilt jõudsid randa umbes 100 inimese surnukehad. Oli ka neid, kes pääsesid laevaõnnetusest eluga ning nad said peavarju kohalikes majades.

Rannalt leitud luid uuriti Montreali politsei ja ülikooli laborites. Uuring näitas, et luud kuulusid lastele, kellest kaks olid vanuses 7 – 9 eluaastat ning kolmas oli 11 – 12-aastane. Luudel oli rahhiidi märke.

Hammasteuuring näitas, et tegemist oli Euroopast pärit lastega, kelle menüü oli taimetoiduline. Lisatõendiks oli laste juurest leitud puidust nööp, milliseid valmistati Euroopas 19. sajandi keskpaigas.

Uurijate sõnul ei ole nende laste nimesid võimalik kindlaks teha, kuna Carricksil ei olnud pardal viibinutest nimekirja.

Laste luud maetakse ümber Gaspésse, kus asub Carricksil hukkunute mälestusmärk.

Teadlased loodavad leida ka laevaõnnetuses huukunute massihaua, et seda võimaliku erosiooni eest kaitsta.

1840. aastate teisel poolel Iirimaad tabanud näljahäda põhipõhjuseks oli kartuli lehemädanik, mis muutis saagi mädaseks massiks.