Ugala pakub sügishooajal viit uuslavastust

«Sakala» palus lavastajatel uuslavastusi tutvustada.


Maria Blom, «Maakad».

Lavastaja Taago Tubin.
Esietendub 18. septembril suures saalis.

Taago Tubin: Maakaid iseloomustab selles loos eeskätt totaalne enesekesksus, geograafilisel asukohal määravat tähendust ei ole.

Lähedusest ja võõrandumisest kõneleva draamakomöödia keskmes on kolm õde. Karina, õdedest noorim, on pealinnas edukat karjääri teinud. Et tema isal on 70 aasta juubel, on ta külastamas oma lapsepõlvekodu. Vanem õde Eerika töötab kohalikus Konsumis, on abielus ja tal on kolm last. Tema õlul on juubelipeo ettevalmistus rahvamajas. Keskmine õde Gunilla on hiljuti lahutanud, jätnud maha mehe ja kaks last, ning äsja tagasi jõudnud eneseavastuslikult Bali-reisilt.

Kui isa juubel lõpuks käes on, kerkivad järk-järgult pinnale varjatud perekondlikud ning erisugusest ellusuhtumisest tulenevad pinged ja konfliktid. See, kel on pere, ihkab iseseisvust. Iseseisev soovib sisimas peret. Armastusest ilmajäänu igatseb armastust. See, kel on suvemajas klaasveranda ja klaasideta veranda, unistab sinna veel katuseta veranda rajamisest. Juubelijärgseks hommikuks on elud pöördumatult muutunud.

Kunstnik on vara lahkunud Mihkel Ehala, kostüümikunstnik Liisa Soolepp ja muusikaline kujundaja Ruslan Trochynskyi. Mängivad Terje Pennie, Carita Vaikjärv, Andres Tabun, Vilma Luik, Luule Komissarov, Meelis Rämmeld ja Ruslan Trochynskyi.


Astrid Lindgren, «Karlsson katuselt».

Lavastaja Kalju Komissarov.
Esietendub 21. oktoobril suures saalis.

Kalju Komissarov: Nagu paljude teiste lastejuttude tekst, nii on ka «Karlssoni» oma nii krestomaatiline, et seda lihtsalt peab teatud aja tagant uuesti lavale tooma. Loos peituvad poeetika, poeesia ja inimsuhete ilu lausa nõuavad seda. Liiati tuleb ju kogu aeg peale uusi põlvkondi.

On väga oluline kasvatada niisuguste lugudega lastes teatriarmastust ning anda neile teadmine, et kontakt elava inimesega teatriruumis on palju kasulikum ja põnevam sellest, mida meile iga päev ämbrite kaupa telekast kaela kallatakse.
Karlssoni rollis on Alo Kurvits. Lauludena kasutame legendaarseid Aarne Oidi lugusid, millele on suurepärased sõnad kirjutanud Juhan Saar.


Tom Ziegler, «Grace ja Glorie».

Lavastaja Indrek Sammul.
Esietendub 30. oktoobril väikeses saalis.

Indrek Sammul: Tegemist on Ameerika tänapäeva autoriga, kes on Eestis veel suhteliselt tundmatu, kuid keda mujal Euroopas on palju lavastatud.

Selles näitemängus kohtuvad erinevad maailmavaated ja elukogemused, maa ja linn. Siin peaks olema äratundmist nii vanadel kui noortel.

Ma ei taha narratiivi ette ära rääkida, aga lugu on ilus ja valus, rõõmus ja kurb, helge ja julm, lihtne nagu elu ise. Kõlama jääb mõte, et kui sa vahel tunned, nagu oleksid kõik uksed ees kinni, peab lihtsalt kannatust varuma, et edasiminekuks võti leida. Tihtipeale on selleks võtmeks teine inimene. Sa pead ta ainult ära tundma.

Lavastus tuleb välja Ugala väikeses saalis, aga kujundus on selline, et peaks mõjuma värskelt kõigile, kes on harjunud väikeses saalis etendusi vaatama.

Tähelepanuväärne on ka see, et üle mitme aasta saab taas laval mängimas näha Leila Säälikut. Tema partner on Kadri Lepp.


A. H. Tammsaare / Peeter Tammearu, «Jürka».

Lavastaja Peeter Tammearu.
Esietendub 20. novembril suures saalis.

Peeter Tammearu: Tammsaare «Põrgupõhja uue Vanapagana» tekst on sedavõrd mitmekihiline, et sealt leiab suure hulga teemasid ja keegi ei saa öelda, et võimalik on ainult üks lahendus. Minu arvates on inimkond niigi juba hukatuse äärele viidud ja enam ei pea talle lavalt näpuga vibutama.

Kui ma tegin mitu aastat tagasi Raivo Trassile oma eelmise dramatiseeringu, oli selles kesksel kohal inimese identiteediga seonduv: kes me oleme, kuidas tõestada oma olemasolu ühiskonnale... Oli ID-kaartide väljastamise aeg.

Seekord tegin täiesti uue dramatiseeringu, lähtudes just sellest trupist, kellega ma proovi lähen. Nüüd kerkib esiplaanile töötegemise teema: vajadus ja õigus teha tööd. Mis juhtub inimesega, kui keegi omastab tema töö viljad, kui võetakse ära mõte teha tööd, nagu juhtub Jürkaga.

Jürka on Peeter Jürgens, ülejäänud trupi moodustavad Anne Valge, Vilma Luik, Triinu Meriste, Arvo Raimo, Arvi Mägi, Martin Mill ja Andres Oja. Lavakujundus on Jaak Vausilt ja muusikaline kujundus valmib koostöös Myrakaga.


Anna Krogerus, «Isa talveuni».

Lavastaja Taago Tubin.
Esietendub 10. detsembril suures saalis.

Taago Tubin: «Isa talveuni» on kaunis ja naljakas lugu kujutlusvõime jõust.
Kui Saara isa saab uue, väga vastutusrikka töökoha, hakkavad temaga toimuma kummalised muutused. Kui varem oli ta lahe ja armastas väga mängida, siis nüüd muutub närviliseks ja väsinuks ning sulgub lõpuks oma tuppa. Saara otsustab, et  tema kohus on isa üles äratada ja ta tagasi ellu tuua.

Välja ilmub uus sõber härra Halvasti, kel ebaõnnestub kõik, mida ta vähegi teeb. Koos asuvad nad nuputama, kuidas isa jälle rõõmsaks muuta. Nõuannetega tuleb teispoolsusest appi ka esiema Johanna-Maria, kes on liiga elus selleks, et olla surnud.

Mängivad Saara Kadak, Aar­ne Soro, Kata-Riina Luide, Luule Komissarov ja Tarvo Vridolin. Kunstnik on Jaanus Laagriküll ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.