DNA-uuring: eurooplased said idast uut verd ning ka ratta

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tänapäeva Ukraina ja Lõuna-Venemaa aladel kunagi elanud inimeste geene leidub tänapäeval kõikjal Euroopas elavatel inimestel.

USA Harvardi ülikooli teadlaste sõnul leidis neli ja pool tuhat aastat tagasi aset rahvasteränne idapoolsetelt aladelt Kesk- ja Lääne-Euroopasse ning sellega jõudis Euroopasse näiteks ka ratas, edastab YLE.

Uurijad tegid laialdase DNA-uuringu, milles uuriti iidsete inimeste jäänuseid.

«Nende sisserännanute geene leidub tänapäeva eurooplastes ning ka nende keeled on euroopa keeltes üldjoontes säilinud,» teatati.

Esimesed Homo sapiens´i liigi esindajad, kes olid kütid-korilased, saabusid Euroopa aladele umbes 45 000 aastat tagasi rännates sinna Aafrikast läbi Lähis-Ida.

Esimesed Lähis-Ida farmerid saabusid Euroopa aladele hiljem, umbes 8000 aastat tagasi. Teadlaste arvates segunesid need kaks inimgruppi ning neist said eurooplaste esivanemad. Kuid on veel kolmas grupp, kelle geene on eurooplastes samuti.

Harvardi teadlased uurisid Euroopa aladel 3000 – 8000 aastat tagasi elanud 69 inimese jäänuseid. Uuringusse kaasati juba varem uuritud 25 iidse inimese DNAd. Nende seas on ka Itaalia Alpidest leitud kuulus jäämees Ötzi, kes elas 5300 aastat tagasi.

DNA-analüüs näitas põlluharijate liikumist Lähis-Idast Euroopasse. Teadlaste jaoks oli aga üllatus see, et Venemaa ja Ukraina aladel elanud karjakasvatajad ja Kesk-Euroopa nöörkeraamika kultuuri esindajad olid lähedalt suguluses.

Uurimisrühma juhi David Reichi sõnul saabus Euroopa idaosast Kesk-Euroopasse üsna suur inimmass. Seda lubavad oletada geenid. Nende iidsete inimeste geene leidub seni kogu Euroopa rahvastikus, eelkõige aga Euroopa põhjaosas.

Reichi sõnul ei saa välistada, et Venemaa ja Ukraina aladel olnud karjakasvatajad «neelasid» nöörkeraamika kultuuri esindajad alla kui nad tänapäeva Saksamaa aladele jõudsid.

Reichi arvates aitas Euroopa suunas liikuma hakanuid ning Euroopa idaosast lääne poole rännanuid tollane tipptehnika – ratas.

Teadlased on vaielnud pikalt, kus ja kuidas ratas leiutati. Selge on aga aeg, millal see leiutati.

Arvatakse, et ratta algvorm oli olemas Lähis-Ida aladel Sumeris umbes 5000 aastat tagasi ning seda täiendati Ukraina aladel.

Uurijad on veendunud, et Euroopasse saabujad tõid sinna ka indoeuroopa keeled, mille alusel tekkisid nüüdsed Euroopa aladel räägitavad keeled. Üheks erandiks on näiteks soome-ugri keeled.

Saksamaa Max Plancki instituudi lingvisti Paul Heggarty on veendunud, et Euroopaase emigreerunud iidsete rahvaste keelte põhjal tekkisid slaavi, germaani ja teised keelterühmad.

Samas ta ei arva, et näiteks vanakreeka ja sanskriti keel oleks nimetatud keeltega suguluses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles