Viikingid olid nutikad investeerijad ja ehitajad, mitte vaid hävitajad

Viikingeid kehastavad näitlejad

FOTO: SCANPIX

Nüüdismaailmas on tehnoloogia, rahvusvaheline majandus ja kaubandus tihedalt seotud.

Uuringud on näidanud, et see ei ole nii vaid 21. sajandil, vaid see oli juba viikingite ajastul 10. sajandil, kirjutab Live Science.  

Ajaloodokumentides on viikingitest sageli loodud pilt kui verejanulistest piraatidest, kes külvasid enda ümber vaid hirmu ja surma.

Viikingid ei olnud ainult karmid sõjamehed, vaid ka maaomanikud, põllumehed, karjakasvatajad, poliitikud ja kaupmehed.

Viikingiajastul, 8. – 11. sajandini toimusid Euroopas mitmed tehnoloogilised uuendused ning mitte vaid Skandinaavias, vaid ka aladel, kus elasid anglid, saksid, friisid ja frangid.

Viikingiajastul kasvasid kontaktid Skandinaavia, Briti saarte ja mandri-Euroopa vahel ning võtmerolli mängisid just meresõitjatena tuntud viikingid.

Tollased tehnoloogilised uuendused olid näiteks keraamika tootmisel, mis võimaldasid teha aina enam ja kvaliteetsemaid savinõusid.

Hakkasid tekkima kindlustatud asulakohad, kus olid turud, millel müüdi erinevat kaupa. Enne viikingeid olid Euroopas sellised viimati Rooma impeeriumi ajal.

Kaubandus hakkas mängima aina suuremat rolli ühendades Põhjamere, Läänereme ja Venemaa lääneosa alad. Samasuguste kaubandussuhete areng toimus ka Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias.

Viikingite ajastu tõi kaasa tänapäeva ühiskonna algmed.

Viikingite asulate uurimised on näidanud, et nad ei tegelenud vaid omatarbeks tootmisega, vaid tegemist oli tollaste suurtööstustega. Kauba turustamiseks olid loodud hästiorganiseeritud ketid ning kaupa veeti üsna kaugetele maadele.

Viikingeid tuntakse ka kui oskuslikke laevaehitajaid ja meresõitjaid. 8. – 11. sajandil tehti viikingilaevadele mitmeid uuendusi, alates purje kuju muutmisest kuni spetsiaalsete kiirete sõjalaevade ehitamiseni. Viikingilaevadest kasvasid hiljem välja suured kaubalaevad, mis domineerisid keskajal Euroopa meredel.

Viikingite tehnoloogia ei ulatunud vaid laevade ja relvadeni.

Viikingid oskasid teha ka suurepäraseid ehteid, kaasa arvatud looduslikust klaasist ehteid. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et viikingite ühiskondades näitasid erinevad ehted neid kandvate isikute sotsiaalset staatust, sugu ja päritolu.

Viikingite poolt valmistatud ehteid on leitud kõikjalt Euroopast.

Loomaluud olid enne nüüdistööstuse kunstmaterjale tähtis tooraine, sest on vastupidavad, painduvad, kergesti töödeldavad ja neid leidub suures koguses.

Viikingid valmistasid loomaluudest praktiliselt kõike, mida sai kasutada koduses majapidamises. Neil olid luust noakäepidemeid kui ka uisud. Kui enamik asju valmis kergelt ja kiiresti, siis viikingite kammide tegemine võttis üsna palju aega ja energiat.

Tegemist on suurte luust ja ornamentidega kaetud kammidega, mille tegemiseks kulus mitu päeva. Kammide tegemisel eelistati hirvesarvi.

Loomaluudest kamme on teada juba Rooma impeeriumi lõpuperioodist, kuid eriti populaarseks said need viikingiajastul.

Ka kammid näitasid viikingite ühiskonnas staatust. Kammitegijad olid au sees ning nende toodang hinnatud. Kammtegijad müüsid toodangut nii kodukoha turul kui ka kaugemates paikades, kus nende toodangu eest oldi nõus maksma kõrgemat hinda.

Viikingid olid need, kes suutsid edukalt ühendada uute alade avastamise ja anastamise, sõjapidamise ja kaubanduse.

Viikingid ei olnud seega vaid hävitajad, tapjad ja lõhkujad, vaid ka nutikad investeerijad, kaupmehed ja maadeavastajad, olles nii mõneski mõttes omast ajast ees.

Rooma impeeriumi järgsel ajastul olid nemad maailma juhtivaks jõuks ja uuenduste elluviijateks.