T, 22.09.2020

Video: Hondurase džunglist leiti 1000 aastat kadunud olnud Ahvjumala linn

Väljakaevamised Hondurase iidses linnas

FOTO: SCANPIX

Rahvusvaheline arheoloogidemeeskond koos eriväljaõppega ellujäämisspetsialistidega avastasid Hondurase praktiliselt läbimatust Mosquitia džunglist linna, mis kadus umbes 1000 aastat tagasi.

Tegemist on linnaga, kus kummardati Ahvjumalat ning kus legendide kohaselt on palju kulda, edastab The Telegraph.

Linn leiti paigast, mida peetakse maailma üheks kõige vähem uuritumaks alaks.

Seiklejad, aardekütid ja arheoloogid on Ahvjumala linna otsinud alates Hispaania konkistadooride vallutustest 16. sajandil.

Ahvjumala linna rajanute kohta ei ole just palju teada, vaid seda, et tegemist oli maiade eelse kultuuriga, mis kadus ootamatult. Arheoloogidel ei ole selle kultuuri jaoks isegi nimetust.

Hondurasesse tehtud ekspeditsiooni koosseisus oli ka maineka ajakirja National Geographic ajakirjanik ja fotograaf. See väljaanne avaldas leitud linna kohta esimesena fotod.

Arheoloogid mõõtsid kaardistasid džunglist paljastunud ehitised, paleed, väljakud ning isegi mullast rajatud püramiidi.

Samuti ilmusid päevavalgele sajandeid peidus olnud  kiviskulptuurid.

«See ootamatu leid näitab, et isegi 21.sajandil on maailmas veel palju avastamata asju,» sõnas ekspeditsiooni juhtivarheoloog, ameeriklane Christopher Fisher.

Ta lisas, et avastatud linn annab informatsiooni selle rajajate ja seal elanute kohta.

Mosquitia džungel asub soode, jõgede ja mägede piirkonnas, muutes sinna pääsemise raskeks. Arheolooge aitasid selles raskes kastumuses Briti armee eriväljaõppega ellujäämisinstruktorid Steve Sullivan ja Andrew Wood.

Uurimismeeskonda kaitsesid ootamatute ohtude eest Hondurase sõdurid, kes rajasid ajutise baasi džunglile kõige lähemasse väikelinna. Hondurases on probleeme narkokaubandusega ning gängidevahelised sõjad on tavalised. Hondurase narkokartellid viivad seal toodetud kokaiini USAsse.

2012. aastal uuriti džunglipiirkonda aerofotode abil, tegemaks kindlaks, kus võib leiduda inimkätega rajatud ehitisi.

Meeskond avastas 52 objekti, mis olid maapinnal näha ja mida sai pidada inimkätega tehtuks. Oletati, et džungel võib peita veelgi rohkem väärtuslikke objekte, nende seas ka matmispaiku.

Fisheri sõnul oli kõige ebatavalisemaks leiuks kivist pea, mis oletatavalt kujutab transsi jõudnud šamaani.

Kõik avastatu pärineb ajavahemikust 1000 – 1400 pKr.

Lääne seiklejad ja asjatundjad püüdsid sajandeid müütilist linna leida, kuid see ei õnnestunud.

Osa kohalikke legende kirjeldab seda kui täiesti valgest kivist linna, teised aga kirjeldavad seda kui kullatud linna.

1940. aastatel läks Mosquitia džunglisse USA seikleja Theodore Morde, kuid tal ei õnnestunud legendides kirjeldatud linna avastada. Tema sõnul kummardati seal suurt ahvjumalat, kes oli poolinimene ja poolahv.

Nüüdse eskpeditsiooni algatajateks olid kaks ameeriklastest dokumentaalfilmide tegijat Steve Elkins ja Bill Benenson.

Arheoloogid eesotsas Fisheriga ei paljastas linna täpset asukohta, sest see võib aardekütid kohale meelitada. Asjatundjate sõnul ohustavad iidset linna ka kohalikud elanikud, kes ebaseaduslikult puid maha võtavad ja sellega ka linnale kahju tekitada võivad.