/nginx/o/2015/03/17/3878319t1h8529.jpg)
Ühendkuningriigis Wiltshire´i tasandikul asuva kuulsa megaliitehitise Stonehenge`i otstarbe kohta on välja pakutud mitmeid teooriaid.
Uus teooria Stonehenge`i kohta: kivisammaste peal oli ümarplatvorm, millel kummardati jumalaid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. märts 2015, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on võinud olla astronoomiline kalender, ravimise koht ja druiidide tempel, kuid Briti ajaloolane Julian Spalding pakkus uue teooria, edastab The Guardian.
Spalding kirjutab oma raamatus «Realisation: From Seeing to Understanding- The Origins of Art» , et Stonehenge´i võimsate kiltkivide peal oli kunagi ümar puidust platvorm, mis tekitas sellel olnutel kujutluse, et nad on jumalatele lähemal.
«Stonehenge´i ehitajad ei kummardanud jumalaid maapinnal, vaid märgatavalt kõrgemal, olles platvormil,» seisab raamatus.
Spaldingi sõnul on enamik Stonehenge`i kohta käivaid teooriaid pärit 20. sajandist ning iidsele objektile on otsitud tähendust maapinnast lähtudes.
Möödunud aastal tegid Briti arheoloogid kindlaks, et kivist Stonehenge ja selle puidust eelkäija olid kunagi täisringid.
Stonehenge`i osa kividest on kadunud või pikali kukkunud ning see tekitas uurijates segadust.
Spaldingi arvates on Stonehenge´i püsti säilinud kivid just sellises asendis, et neil võis olla ammu aega tagasi ümaralus.
Tema teooriat on kritiseeritud, et selle kohta ei ole leitud tõendeid.