Hispaania arheoloogid teatasid täna, et Madridi kloostrist leitud inimjäänused kuuluvad suure tõenäosusega kirjanik Miguel de Cervantesele, romaani «Don Quijote» autorile.
Pildid ja video: arheoloogid on veendunud, et nad leidsid Cervantese jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. märts 2015, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 400 aastat pärast kirjaniku surma uurisid teadlased 17. sajandi Madridi kloostrisse maetuid, edastab Yahoo News.
«Viimastel kuudel tehtud luuleiud näitasid, et suure tõenäosusega kuuluvad need Cervantesele,» lausus krimiantropoloog Francisco Etxeberria.
Ta lisas, et tegelikult ei saa nad iialgi olla 100 protsenti kindlad, isegi mitte pärast DNA-teste.
Cervantes, kes lõi unistava rüütli Don Quijote ja ta ustava kannupoisi Sancho Panza, nõudis et ta maetakse kloostrisse.
Trinitaaride ordu maksis Cervantese eest lunaraha mauri piraatidele, kelle kätte kirjanik vangi langes.
Cervantes suri 1616. aastal, kuid ta täpne matmispaik kadus kloostri ümber ehitamisel.
Madridi linnapea Ana Botella sõnas, et nad otsivad võimalusi avada kloostrikirikus Miquel de Cervantese mälestuskoht.
Arheoloogid alustasid Madridi kloostris uuringuid üks aasta tagasi. Lisaks luudele leiti ka kirstujäänused, millel olid säilinud tähed «M» ja «C».
Ekspertide sõnul ei leidnud nad leitud luudelt siiski märke Cervantesel teada olevate vigastuste kohta nagu näiteks 1571. aasta Lepanto lahingus saadud haavad vasakul käel. See aga ei saa välistada, et tegemist ei ole Hispaania kirjaniku luudega, sest sellele vihjavad veel mitmed tõendid.
Wikipedia: Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares – 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on «Don Quijote», mis ilmus kahes osas. Esimene osa ilmus 1605, teine osa 1615.
«Don Quijote» on Hispaanias levinud rüütliromaanide paroodia, mille autor kasutas mahlakat rahvalikku keelt ning omapärast huumorit.