K, 21.10.2020

Pluto ja Charoni avastatavatele aladele saab nimesid soovitada

Kunstniku arvutijoonistus New Horizons uurimissondist, Plutost ja Charonist

FOTO: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA New Horizons missiooni teadlaste sõnul saab avalikkus Pluto ja ta kuu Charoni avastatavatele aladele soovitada nimesid.

NASA New Horizons uurimisalus teeb selle aasta juulis Pluto juurest möödalennu samal ajal alasid kaardistades, edastab space.com.

«Pluto kuulub kõigile ja seega on inimestel õigus nimesid soovitada. Tahame, et missioonist saaksid osa ka need, kes sellega otseselt seotud ei ole,» teatas maavälise elu otsingute instituudi SETI esindaja Mark Showalter.

Nimepanemise eestvedajaks on SETI ning nimesid saab soovitada leheküljel ourpluto.seti.org.

New Horizons missiooni teadlased vaatavad need soovitused läbi ning edastavad väljavalitud nimed Rahvusvahelisele Astronoomiaühingule, mis langetab nimede osas lõpliku otsuse.

Kui varem kuulus Pluto planeetide  hulka, siis alates 2006. aastast on ta kääbusplaneet.

NASA Hubble`i kosmoseteleskoobi varasemalt tehtud pildid Plutost näitasid heledamaid ja tumedamaid alasid, mis lubavad oletada, et sellel planeedil on üsna varieeruv pinnamood.

2013. aastal palus SETI instituut avalikkuse abi Pluto kahele kuule nime panemisel. Esmalt nimetati neid lihtsalt P4 ja P5, hiljem aga said nimed Kerberos ja Styx.

Plutol on lisaks neile ja Charonile veel ka kaaslased Nix ja Hydra.

Seekordne nimepanek on aga laiem, sest üle 100 paiga vajab nime. Samas peavad need nimed olema seotud mütoloogiaga.

Pluto  on Rooma mütoloogias surnuteriigi jumal ning Kharon paadimees, kes lahkunute hinged teispoolsusse viib. Kerberos on aga mütoloogiline kolme peaga koer.

Wikipedia: Pluto on Kuiperi vöö suurim objekt ning kääbusplaneet Erise järel oma suuruselt teine.

Nagu ka teised Kuiperi vöö objektid, koosneb ka see planeet jääst ja kivimitest. Samas on Pluto üsna väike, moodustades meie planeedi Maa kaaslase Kuu massist vaid 1/6.

Pluuto orbiit kulgeb Päikesest 4,4 – 4,7 miljardi kilomeetri kauguselt ning  päikesevalgusel kulub Plutoni jõudmiseks  5,5 tundi.

New Horizons uurimissondil on minikaamerad, raadioaparatuur, ultraviolett  ja infrapuna spektomeetrid ja veel mitmed teised nüüdistehnoloogia seadmed, mille abil Plutot uurida. Teadlasi huvitab nii Pluto pinnamood, pinnakoostis, temperatuurid kui atmosfäär.

New Horizonsi kõige suurm osa on 2,2-meetrine paraboolantenn, mis võimaldab 7,5 miljardi kilomeetri kaugusel asuvatele teadlastele informatsiooni edastada.