/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
Briti Cambridge`i ja Edinburghi ülikooli teadlaste sõnul võivad olla surmalähedased kogemused, milles näiteks liigutakse suure kiirusega läbi heleda valgusega tunneli, tuntakse keha kaotamist, rõõmu ja kerguse tunnet ning vaimsuse kasvu, olla seotud hapniku vähenemisega ajus.
Paljude jaoks on surmalähedased kogemused väga reaalsed olnud ning maailmas on ilmunud selle kogemise kohta palju raamatuid, edastab Discovery News.
Uurijate arvates ei ole sellised kogemused mitte hingelised, metafüüsilised ja paranormaalsed, vaid hoopis ajukeemia tekitatud.
Teadlased tegid katseid rottidega, tekitades neile ajus hapniku puuduse ning uuriti, mis siis nende ajuga toimub.
Uuriti nii neurotransmittereid kui ka aju ja südame elektrilise aktiivsuse muutusi, samuti aju ja südame seotust.
«Asfüksia tekitas ajus «tormi», kuna organism hakkas tootma suures koguses neurotransmittereid. See võib lõpuks kaasa tuua nii aju surma kui südame seiskumise,» selgitasid uurijad.
Ilmnes, et hapnikupuuduses aju on aktiivsem kui tavalises ärkvelolekuseisundis aju.
30 sekundi jooksul pärast rottide südame seiskumist hakkas nende organism tootma suures koguses neurokemikaale, samuti kasvas gamma ajulainete sagedus.
«Rottide ajuaktiivsus suurenes, sama võib kehtida ka inimeste kohta. Surmalähedases olukorras olnute kirjelduste kohaselt tekib neil kõrgenenud mentaalne seisund ning selgus. Sellega võivad kaasneda hallutsinatsioonid,» selgitasid ajuteadlased.
Uurijad rõhutasid, et surmalähedaste kogemuste puhul ei jõutud tegeliku kliinilise surmani.
Maailmas on teada palju juhtumeid, mil inimesed on südame seiskumise tõttu nii-öelda ära olnud ning siis on uuesti ellu ärganud. Tegemist ei olnud siiski täiesti surnud inimestega.
Kui surmast oleks võimalik tagasi tuua, siis oleks neil isikutel rasked ajukahjustused, kuna organismi seiskumisel jääb aju hapnikuta. Ajukahjustustega isikud ei ole võimelised suhtlema ega oma kogemustest rääkima.