Teadlased uurisid, miks on inimestel lõug

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

USA Iowa ülikooli teadlased uurisid, miks inimestel on lõug, mis tundub näo alaosas üsna mõttetu struktuurina.

Ühe teooriakohaselt toetab lõug alalõualuud kui  toitu mälutakse, kirjutab foxnews.com.

Samuti on lastel lõuaosa märgatavalt väiksem ja vähem esiletungivam kui täiskasvanutel.

Teada on, et kui lõuas olev luu vigastada saab, siis paraneb see võrdlemisi kiiresti.

Iowa ülikooli teadlased esitasid lõua vajalikkuse küsimuse uue nurga alt. Nad jälgisid 40 isikut kolmandast eluaastast kuni täiskasvanuks saamiseni.

Ilmnes, et neil isikutel, kellel olid tugevad ja massiivsed lõualuud, oli tavalisest väiksem lõug.

Uurijate arvates tekkis ettepoole lõuaosa evolutsiooni käigus kui inimeste näod väiksemaks ja kitsamaks muutusid ehk osa luid suruti ettepoole.

Neandertallastel ei olnud lõuga, kuid samas olid nüüdisinimestest suuremad pead. Peade suuruse kahanemisega kaasnes ka meeshormooni testosterooni taseme alanemine ning lõug võis jääda lihtsalt atavismina.

Osa teadlasi aga on arvamusel, et seksihormoonid olid need, mis lõua tekitasid. Lõug võib seega mängida rolli vastasoost kaaslaste tähelepanu võitmisel.

Nad tõid näite, et isegi tänapäeval eelistavad naised mehi, kellel on maskuliinne lai tugeva lõuaga nägu, kuna see viitab viljakusele ja headele geenidele.

Väiksem lõug aga viitab naishormooni östrogeeni kõrgele tasemele, tehes naised atraktiivsemaks.

Samuti on hea panna kätt lõua alla, kui pead toetada tahetakse. Psühholoogide sõnul puudutavad inimesed lõuga siis, kui nad juurdlevad millegi üle.

Uurijate sõnul ei ole lõua kohta ühtset selgitust, kuid oma rolli mängib nii näo muutumine evolutsiooni käigus kui ka hormoonid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles