Alles hiljuti teatasid mitmed väljaanded uuringust, mille kohaselt leidub meeste habemes mikroskoopilises koguses väljaheidet.
Jagatud vannitubades võib hambaharjalt leida kellegi teise väljaheitejäänuseid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. juuni 2015, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Connecticuti osariigi Quinnipiaci ülikooli teadlaste sõnul leidub 60 protsendilise tõenäosusega väljaheidet ka hambaharjal, kirjutab Huffington Post.
Ühisvannitubades, kus dušš ja WC on samas ruumis ja mida kasutab kuni üheksa inimest, on 80 protsendilise tõenäosusega hambaharjadel mikroskoopilisi väljaheiteosakesi, mis pärinevad mitte harja omanikult, vaid mõnelt teiselt isikult.
Teadlased tegid uuringu, mis põhineb Quinnipiaci ülikooli üldkasutatavatel vannitubadel.
Neid huvitas, kui palju seal leidub fekaalseid kolibaktereid.
Uuring näitas, et selliste ruumide õhus on neid märkimisväärses koguses, sattudes näiteks ka hambaharjadele. Need bakterid satuvad õhku WC-potis vee tõmbamisel.
Terviseteadlase Lauren Aberi sõnul peidavad ühisvannitoad terviseriski.
«Põhiprobleemiks on see, et seal olevatel hambaharjadel ei ole vaid selle omaniku väljaheite mikroskoopilisi osakesi, vaid ka teiste omi, kes seda vannituba kasutavad. Tegemist on bakterite, viiruste või parasiitidega, mis ei ole osa ühe või teise isiku tavapärasest kehafloorast,» selgitas teadlane.
Uuringust ilmnes, et hambaharja regulaarne puhastamine suuvee, kuuma või külma veega ei eemalda sellelt ohtlikke baktereid.
Aberi teatel ei aita ka hambaharja kinnikatmine.
«Hambaharjakaitse kasutamine ei takista bakterite vohamist, vaid loob hoopis keskkonna, mis on nende kasvule soodne. Kate hoiab hambaharjas niiskust kinni ja ei lase kasutamiste vahel harjal kuivada,» selgitas tervisespetsialist.