Costa Concordia ekskapten Francesco Schettino andis välja raamatu

Francesco Schettino ja ajakirjanik Vittoriana Abate (vasakul)

FOTO: SCANPIX

Itaalia vetes Giglio saare juures 2012. aasta jaanuaris karile sõitnud ristluslaeva Costa Concordia endine kapten Francesco Schettino andis välja raamatu, milles ta kirjeldab õnnetust oma silmade läbi.

600-leheküljelises raamatus «Tõe ilmsikstulek» on ära toodud juhtunu minut minuti kaupa, edastab The Telegraph.

Francesco Schettinot süüdistati, et ta põgenes aluselt ning jättis pardal olnud reisijad hätta.

Ekskapten tutvustas oma raamatut eile Napoli lähedases kodulinnas Meta di Sorrentos, kus ta oli pärast õnnetust koduarestis.

Meedia teatel sõitis alus karile ajal, mil Schettino veetis aega oma kallimaga, meeskonda kuulunud moldovlanna Domnica Cemortaniga.

Schettino sõnas hiljem teda kritiseerinutele, et ta ei kavatsenud laeva maha jätta, vaid ta komistas ja kukkus päästepaati, mida siis laevalt alla lasti ning ta ei hakanud alusele tagasi minema, vaid juhtas päästetöid maalt.

Kohus mõistis veebruaris Schettinole 16 aasta pikkuse vanglakaristuse, leides ta olevat süüdi laeva mahajätmises, 32 inimese surmas ning mereõnnetuse tekitamises.

Kapten kaebas talle määratud karistuse edasi ning kuna Itaalia õigusmõistmissüsteem on väga aeglane, siis võtab selle käsitlemine aega aastaid, kui mitte aastakümneid.

Itaalia meedia ristis Schettino üsna kiiresti pärast õnnetust kapten Argpüksiks, kuid kapten ei pea end selleks.

Francesco Schettino kirjutas raamatu kahasse Itaalia teleajakirjaniku Vittoriana Abate`iga ning selles on ära toodud ka uurimisandmed ja kohtus toimunu.

«Raamatus on Costa Concordiaga juhtunu toodud ära minut minutilt ning selles on minu nägemus juhtunust. Raamatus on vastused ka mitmetele seni vastamata küsimustele,» teatas ekskapten.

Schettino arvates on temast tehtud ebaõiglaselt patuoinas ning tal on õigus end raamatu abil kaitsta.

Väidetavalt leidis Giglio saare lähedane õnnetus aset selle tõttu, et Schettino tahtis näidata aluse manööverdamist, kuid midagi läks valesti.

Laev sõitis karile, mida väidetavalt selle aluse merekaartidele ei olnud märgitud ning laevakeresse tekkis auk.

Laeva pardal olnud 4200 inimese seas lahvatas paanika kui alus hakkas kreeni vajuma.

Enamik 32 hukkunust jäid veega täitunud kajutitesse või teistesse ruumidesse lõksu.

Rannapääste valveohvitser, kes päästmist koordineeris, karjus kapten Schettinole, et ta laevale tagasi läheks, kuid kapten ei teinud seda.