Madagaskari kääbusleemuritel on hiiglaslikud munandid

Briti Bristoli zooloogiaühingu juht Christoph Schwitzer selgitas, et kui need leemurid oleks sama suured kui inimesed, siis oleks nende munandid greifruudi suurused, edastab Live Science.

Teadusnimetust Mirza zaza kandvad kääbusleemurid avastati Madagaskarilt 2005. aastal ning nende kohta ei olnud varasemast midagi teada. Nüüdseks on need leemurid kantud ohustatud liikide hulka.

«Et neid kaitsta, peame teadma rohkem nende eluviisi kohta,» lisas Schwitzer.

Eva Johanna Rode-Margono uuris Madagaskaril Shamalaza rahvuspargis elavaid kääbusleemureid ning ilmnes, et need loomad kaaluvad umbes 300 grammi ning on öise eluviisiga, tehes nende uurimisest suure väljakutse.

«Tuleb liikuda väga kiiresti, et neile metsas järele jõuda,» lisas Schwitzer.

Rode-Margono püüdis kinni 12 leemurit, kellel pani üheks kuuks jälgimisseadme. Ta kaalus ja mõõtis kinnivõetud leemureid ning sai üllatuse osaliseks, sest isastel olid väga suured munandid.

Primaatide puhul on munandite suuruse ja paaritumisstrateegia vahel seos.

Tavaliselt on monogaamsete liikide isastel nende keha suurusega võrreldes üsna väiksed munandid. Sellised on näiteks gorillad.

Polügaamse paaritumisstrateegiaga primaatide isastel on aga suured munandid, mis viitab, et nende keha peab tootma rohkem spermat, et edestada teisi isaseid emaste eest peetaval võistlusel.

Uurimine paljastas, et Madagaskari kääbusleemuril on munandite keskmine maht 15,48 kuupsentimeetrit, mis on teiste leemurite munandite mahust kaheksa korda suurem.

Uurijate sõnul on selle leemuriliigi munandid primaatide seas kehasuuruse võrdluses kõige suuremad.  

Võrdluseks: täiskasvanud mehe munandite maht on keskmiselt 18 kuupsentimeetrit.

Leemurid elavad kaheksast või rohkemast olendist koosnevas grupis, millega vahel liituvad selle kogukonnale võõrad isased. See toob tavaliselt kaasa konflikti.

«See on sama, kui ühe naise magamistuppa ilmuksid järsku paar võõrast meest,» selgitas uurija.

Rode-Margono jälgis Madagaskaril kolme kääbusleemurite paaritumist, kuid kuna see toimus öisel ajal ja kõrges rohus, siis oli selle uurimine raske.

Teadlase sõnul häälitsesid loomad paaritumisel üsna valjult.