Kreeka arheoloogid leidsid Põhja-Kreekast, Aleksander Suure sünnikoha Pella lähedalt suure matmispaiga.
Aleksander Suure sünnikoha lähedalt leiti suur matmispaik
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. september 2008, 07:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matmispaigas on umbes 900 hauda, millest kõige huvipakkuvamad on 20 sõjamehe hauda, mis pärinevad 580 – 460 e.kr., edastab AP.
Sõdurite haudadest paljastus suur hulk kuldehteid, relvi, kaitsekiivreid ja keraamikat. Maetute silmad, suu ja osa rindkerest oli kaetud lehtkullaga, millel oli kujutatud lõvisid ja veel mitmeid teisi loomi.
«See on tähtis leid, sest see heidab valgust Makedoonia varasele kultuurile,» sõnas arheoloog Pavlos Chrysostomou.
Osa haudadest pärineb klassikalisest, osa varajasest hellenistlikust perioodist, mil suri Aleksander Suur.
Pella oli Makedoonia pealinn 5. sajandi lõpust kuni aastani 168 e.kr. Pella oli keisririigiaegse Rooma koloonia.
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 Pella – 10. juuni 323 e.kr. Babülon) oli Makedoonia kuningas 336–323 e.kr., antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Võitis Granikose (334 e.kr.) ja Issose (333 e.kr.) lahingutes pärslasi, alistas Väike-Aasia, Süüria ja Egiptuse. Edasiste sõjakäikudega allutas Pärsia suurriigi alad ning kuulutas end Ahhemeniidide järglaseks ja Aasia valitsejaks. Rajatud hiigelriik lagunes pärast tema surma.