Päikeseplekkidel ei ole kliimamuutusega seost

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Solar and Heliospheric Observatory (SOHO) tehtud foto Päikesest, näha on ka plekke
Solar and Heliospheric Observatory (SOHO) tehtud foto Päikesest, näha on ka plekke Foto: SCANPIX

Rahvusvahelise teadlastemeeskonna hiljutise uuringu kohaselt ei ole päikeseplekkidel Maal toimuva kliimamuutusega seost ja need plekid ei mõjuta meie planeedi kliimat.

Teadlased analüüsisid sadade aastate jooksul kogutud andmeid päikeseplekkide ja nende arvukuse kohta, edastab Yle.

Uuring näitas, et päikeseplekkide arv ei ole pika aja jooksul kuigivõrd muutunud ning päikese aktiivsus on olnud enam-vähem sama.

Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat ning selle aja jooksul muutub päikeseplekkide arv korduvalt.

Päikese aktiivsust ja plekkide arvu iseloomustatakse niinimetatud Wolfi arvudega. Samas on see keeruline, kuna kasutusel on kaks meetodit, mis annavad erinevad tulemused. Esimese meetodi puhul loetakse kokku kõik üksikud päikeseplekid, teise puhul aga plekkide grupid.

Vale arusaam päikeseplekkidest tõi kaasa 16.  – 18. sajandi väikese jääaja valetõlgenduse. Arvati, et selle põhjustas päikese vähene aktiivsus, millega kaasnes plekkide märgatav kahanemine.

Astronoomilistest allikatest on teada, et aastatel 1645 – 1715 oli päikeseplekke vähe. See kannab nime Maunderi miinimum ning seda perioodi peetakse väikese jääaja kõige külmemaks perioodiks.

Pärast väikest jääaega hakkasid päikeseplekid lisanduma, saavutades maksimumi 20. sajandi lõpul.

Just selle tõttu arvati, et päikeseplekid mängivad kliimamuutuses tähtsat rolli.

Uus uuring lükkas selle ümber, kuna päikeseplekkide arvukuse määramise süsteem oli vigane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles