Kallima maha lasknud Oscar Pistorius vabaneb vanglast 21. augustil

Kohus määras 2014. aastal Pistoriusele viie aasta pikkuse karistuse, millest ta on reaalselt trellide taga kümme kuud, edastab The Independent.

Kuigi Pistoriuse kohtuprotsess oli seotud skandaalidega, on ta vanglasoleku aeg möödunud rahulikult.  Vanglavõimude sõnul on Pistorius eeskujulik vang.

Pistorius ei esitanud kohtule palvet ta ennetähtaegselt vabastada, kuid Kgosi Mampuru II  vangla tingimisi karistamise ametnikud esitasid kohtule palve vabastada ta niipea, kui see on võimalik.

Kohus langetas otsuse, et Pistorius pääseb trellide tagant 21. augustil ning asub kandma tingimisi karistust.

Veel ei ole teada, kas Pistorius jääb vabadusse, sest novembris algab kõrgemas kohtus protsess, kus prokurörid nõuavad talle mõrva eest vanglakaristust, mille puhul miinimumkaristus oleks 15 aastat.

Kõrgemas kohtus otsustavad viis kohtunikku, kas alama astme kohtunik Thokozile Masipa tõlgendas seadust valesti, kuna ei karistanud Pistoriust mõrva eest.

Masipa ei mõistnud Pistoriust mõrvas süüdi, kuigi jooksja tulistas läbi kinnise ukse vannituppa teades, et seal oli keegi.

Pärast vabanemist elab Pistorius oma onu majas koduarestis ning teda kontrollivad vanglaametnikud.

Ta peab tegema ühiskondlikult kasulikku tööd, käima psühhiaatrilises kontrollis ega tohi tarbida alkoholi.

Lõuna-Aafrika Vabariigi paraolümpiakomitee teatel ei saa Pistorius osaleda 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel, kuigi ta tingimisi karistus põhimõtteliselt võimaldaks seda.

Kui Pistoriusele mõrvas süüdistust ei esitata ning teda süüdi ei mõisteta, siis peaks ta 2020. aasta Tokyo olümpiamängudeks olema vaba ning teoreetiliselt saaks osaleda sellel olümpial.

Kuid siis on ta juba 33-aastane ehk ta parimad aastad sprinterina on möödas.

Reeva Steenkampi ema June Steenkamp sõnas, et tema ja ta mees ei kiida heaks Pistoriuse enneaegset vabanemist.

June Steenkampi sõnul ei taha ta tütre surma eest Pistoriusele kätte maksta ega soovi jooksjat ka kannatavat, sest see ei too nende tütart tagasi.

«Kui isik on süüdi mõistetud, siis peab ta karistust kandma. Statistika näitab, et meie ühiskonnas leiab pidevalt aset kuritegusid ning kümme kuud trellide taga ei ole piisav karistust inimelu võtmise eest. Kardan, et Pistoriuse juhtum edastab vale sõnumi karistamise kohta,»  kirjutas June Steenkamp avalikus kirjas.

Reeva Steenkamp suri enda ja Oscar Pistoriuse ühises kodus Pretorias 14. veebruaril 2013 kui mees teda läbi kinnise vannitoaukse tulistas. Pistoriuse sõnul pidas ta vannitoas olijat murdvargaks.

Oscar Pistorius, kes kasutab jooksmisel vetruvaid süsinikust proteese, võitis Ateena paraolümpiamängudel 2004 kuldmedali 200 meetri jooksus. 100 meetri jooksus sai ta pronksmedali.

Pekingi paraolümpiamängudel 2008 võitis Pistorius kuldmedali nii 100 meetri, 200 meetri kui ka 400 meetri jooksus.