Nõukogude Liidu kaevur Aleksei Stahhanov püstitas 31. augustil 1935 rekordi, kaevandades kuue tunni jooksul 102 tonni kivisütt.
Video: 80 aastat tagasi sai Aleksei Stahhanovist töökangelane
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. september 2015, 09:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta ületas söekoguse päevanormi14-kordselt, edastab Yle.
Stahhanovi kangelastöö ei tekkinud tühjalt kohalt, vaid Jossif Stalini juhitud Nõukogude Liidus oli käivitatud viisaastakuplaan ja koos sellega uued töötegemise normid.
Kui päevas nõutud norm ületati, siis sai preemiat, kas asjade näol või rahaliselt.
Sotsialistliku diktatuuriga riigis töötas selline süsteem hästi.
Hilisemad uurimised näitasid, et Stahhanovile ja ta kaaslastele olid loodud 102 tonni kivisöe kaevandamiseks ideaalsed tingimused, kuid selleks ei piisanud üleinimlikuks rekordiks.
Stahhanovi kaevandamisrekord oli propagandatrikk, mille abil loodi töötajatele eeskuju. Nõukogude Liidus hakkasid siis levima niinimetatud stahhanovlased, kes üksteise võidu püstitasid töörekordeid.
Nõukogude Liit andis neile töölistele sotsialistliku töö kangelase tiitli ja hüvesid, mis oli mõeldud vaid neile.
Nõukogude Liidu juhid tahtsid töökangelaste abil muuta tavapärast arusaama töötegemisest ja töö kogusest.
Pärast Teist maailmasõda levis stahhanovlus lisaks Nõukogude Liidule ka idabloki riikides. Näiteks Saksamaa Demokraatlik Vabariik võttis selle üksühele üle.
Väidetavalt suuris Ida-Saksamaa kaevur Adolf Hennecken kaevandada oma vahetuse jooksul üle 24 kuupmeetri sütt, mis tavapäevast 387 protsenti rohkem.
Hennecken, kes pakkus end ise töökangelaseks, ei julgenud end kaaslaste viha alla sattumise tõttu Aleksei Stahhanoviga võrrelda.
Sotsialistliku töö kangelastesse ei suhtutud kuigi hästi ja nii mõnigi langes kaastöötajate viha alla, osa neist sai vägivalda tunda.
Stahhanovlus toimiski tegelikult vaid teoorias. Nõukogude Liidus lakkas ületöötamise kampaaniate vastu huvi juba 1970. aastatel. Nõukogude Liidus anti kuni selle riigi kadumiseni 1991. aastal sotsialistliku töö kangelase tiitel ja medal vaid 19 000 inimesele.
Stahhanovist sai pärast kangelaseks kuulutamist ametnik, ta sai kabineti, sekrtäri, telefoni, maja ja auto.
Stahhanovile ametnikuelu ei sobinud ja tal tekkis alkoholiprobleem, mille tõttu ta tuli vallandada.
Tööiidol suri 1977. aastal unustustehõlma vajununa.