Astronoomide arvates võidakse kunagi tulevikus leida elu märke Maast kaugel asuvatel planeetidel, kuna arvatakse, et elu levib universumis objektilt objektile.
Harvardi teadlased: elu levib kosmoses teatud mustri järgi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. september 2015, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased kasutavad kosmilise elu leviku kohta nimetust panspermia ja sellega tegeleb teadusharu, mis kannab nime astrobioloogia, edastab mtv.fi.
Harvardi ülikooli teadlaste arvates võib elu levida teatud mustri ja printsiipide kohaselt, võimalik et nagu nakkushaigus.
USA Harvard-Smithsonian Center for Astrophysics teadusuuringute keskuse teadlase Avi Loexi sõnul võib olla meie galaktikas Linnuteel olla tuhandeid elu algmeid. Teooria kohaselt elu tekib, kasvab ja stabiliseerub.
Teadlaste arvates saab elu oma algasupaigast levida kosmoses kahel viisil. Esimesel puhul kasutavad eluosakesed «transpordivahendina» asteroide või komeete. Teine võimalus, et kõrge intellektiga elu määrab ise oma leviku.
«Elu algosakesed levivad emaplaneedilt erinevatesse suundadesse ning kui jõuavad eluks sobivasse paika, siis osa neist jäävad sinna pidama. Aja jooksul võivad elu algosakesed liikuda üsna kaugele,» selgitasid teadlased.
Uurijate sõnul meenutab selline levik nakkushaiguse levikut. Elu leviku muster muutub märgatavaks siis, kui elu levib kiiresti, aeglase leviku puhul on seda raskem näha.
Meie galaktika Linnutee puhul tuleb aga silmas pidada tähtede muutusi, sest praegu üksteise naabriteks olevad tähed ei ole seda enam paari miljoni aasta pärast. Tähtede ja nende juurde kuuluvate planeetide asukohamuutus võib elu teket kas kergendada või raskendada, kuna üldine süsteem muutub.