Pärnus näeb Matsalu loodusfilmide festivali paremikku

Andris Tammela
, 24tundi tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel saab vaadata Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitnud Soome filmi “Elu piiril: nafta lainetel”.
Reedel saab vaadata Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitnud Soome filmi “Elu piiril: nafta lainetel”. Foto: Uue Kunsti Muuseum

Reedel ja laupäeval näidatakse Pärnu uue kunsti muuseumis kuut väljapaistvat loodusfilmi, mida nägi tänavu Matsalu loodusfilmide festivalil.

Vaiko Edur uue kunsti muusuemist edastas, et reedel kell 16.30 esitleb Matsalu loodusfilmide festivali direktor Tiit Mesila viimasel festivalil auhinna võitnud filme, sealhulgas festivali peapreemia võitnud Soome filmi “Elu piiril: nafta lainetel”.

Filmis näeb, kuidas toimub naftavedu maailma kõige tihedama liiklusega laevateel. Filmisarja “Elu piiril” esimeses osas reisime naftatankeriga Primorskisse, Läänemere suurimasse naftasadamasse. Viimase kümnendiga on naftavedu Soome lahel tohutult kasvanud. Venemaa on maailmas suuruselt teine naftaeksportija, tervelt kolmandik kogutoodangust veetakse välja Soome lahe kaudu. Nii on Soome lahest saanud märkamatult maailma naftaveo kiirtee ja üks keskkonnaohtlikumaid piirkondi.

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi esitleb reedel oma filmi “Haigrupäevad”.

Pea kõik on kuulnud sellest kummalisest linnust, kellel rahvapärased nimed kalakurg, kalakull, kalakaur, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Teatakse, et lind liigub rohkem vee ääres, püüab toiduks kalu ja armastab teinekord mõtlikult seista. Kus see lind oma pesa ehitab ja pojad kasvatab, kuidas ta poegi toidab, millega noored haigrud vanemaid oodates tegelevad – need on küsimused, millele saab filmist vastuse.

Viimase filmina näeb reedel sakslase Jan Hafti “Viljapõllu saladust”, mis avab vaatajale nisupõllu põneva elu.

Laupäeva õhtupoolikul on uue kunsti muuseumis vaadata samuti kolm filmi. Austraalias toodetud “Kaotatud aastad – merikilpkonna odüsseia” avab looduse ühe suurima saladuse, merikilpkonna eluringi. Filmi kangelannaks on emane merikilpkonn, kelle elu on jälgitud 30 aasta kestel, alates looma koorumisest munast Austraalia troopilisel põhjarannikul kuni noorlooma esimese munemiseni 30 aastat hiljem samal rannikul.

Chintis Lundgren näitab samanimelises filmis kunstipärast lugu hallõgijast, aga ka temaga eluruumi jagavate teiste lindude üsna kummalistest elukommetest.

Nädalavahetuse lõpetab Saksamaal toodetud “Targad taimed”, mis toob vaatajani taimede uskumatuna näiva igapäevase elu.

Sissepääs seanssidele on tasuline.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles