DNA-test tegi vaese teenijanna tütrest ootamatult rikka

FOTO: Vida Press

Hispaanias sai tänu DNA-testile isata kasvanud naine, kelle ema oli vaene teenijanna, ootamatult jõukaks.

Uurimine näitas, et 69-aastane Maria del Carmen Gordo on Andaluusia rikka maaomaniku Antonio Alavarez Villaloni ebaseaduslik laps, edastab The Local.

Mees suri 30 aastat tagasi, kuid ta surnukeha ekshumeeriti, et saada DNAd.

Gordo ema töötas Alvarez Villaloni majas Morón de la Fronteras 1940. aastatel. Tal tekkis temast 25 aastat vanema jõuka abielus ärimehega salasuhe ja ta jäi rasedaks.

«Kui Villaloni pere avastas, et ta on rase, vallandasid nad ta. Tegemist oli ajaga, mil abieluvälist raedust peeti häbiks ja see oleks perele halba valgust heitnud,» teatas Gordo advokaat Fernando Osuna.

Villaonid saatsid noore naise, kes tütre sünnitas, kaugemale elama, andes talle maja elamiseks.

Kui laps oli piisavalt vana, jättis ema ta oma vanemate juurde ja asus teenijannana tööle ühes teises majapidamises.

«See oli raske aeg. Üksikemadesse suhtuti siis suure põlgusega. Mul on olnud kallimaid, kes jätsid mu maha, kui said teada, et mul ei ole isa,» meenutas Gordo.

Naise sõnul ei avaldanud ta ema, kes samuti kandis nime Maria, ta isa kohta mitte midagi. Ta ei küsinud isa kohta, kuna austas sellega ema soovi.

Gordo sõnul aga teadsid Moróni külaelanikud, kes ta isa on ning paljastasid talle selle.

Hispaanlanna otsustas tõe teada saada ning asus otsingutele pärast seda, kui tema kõrvu jõudis umbes sarnane juhtum nagu tema oma.

Naine läks kohtusse, et tõestada, kes oli ta isa. Mitmed külaelanikud olid kohtus tunnistajaks, et nad nägid naise ema rasedana ja et ta vallandati raseduse tõttu. Samuti nähti ükskord rikast ärimeest külastamas maja, kus ema ja tütar elasid.

DNA-test näitas, et 99,99 protsendise tõenäosusega on Gordo rikka maaomaniku Alavarez Villaloni tütar. Mees suri 30 aastat tagasi ilma ametlike järglasteta ja mehe vara läks ta sugulasele.

Hispaania seaduse kohaselt peab Gordo saama isa varast 66 protsenti. Naise advokaadi teatel ei soovi nad suure maaomandi lõhkumist ja selle tõttu on nad nõus kolme miljoni euroga.