Hingedepäev suunas mõtte eelmistele sugupõlvedele

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küünlad Mart Salumaa sepistatud alusel
Küünlad Mart Salumaa sepistatud alusel Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Et valgalased hingedepäeva oluliseks peavad, näitas taas Jaani kirikusse kogunenud rahvahulk. Traditsiooniliselt oli ettevõtmise eesotsas Valga segakoor Rõõm. Esimest korda said aga hingedepäevalised asetada küünla lahkunute mälestuseks Mart Salumaa sepistatud alusele.

Koor laulis rõdul, et orelisaatega laulude ajal pillile lähedal olla. Juhatas Sirje Päss, orelil mängis Jüri Goltsov. Kõlasid – see pole mitte sõnakõlksuna öeldud – Robert Theodor Hanseni «Ema süda», Bach-Gounod´ «Ave Maria», August Topmani «Reekviem» ja Peep Sarapiku «Õhturahu». Kõrge soprani lennutas kirikuvõlvide alla helisema Reet Laanoja.

«Sündisid, elasid, said lapsi, tegid tööd, surid. Üks põlvkond järgnes teisele. Valga Jaani kirikus on käinud üheksa põlve,» juhtis Valgamaa praost Vallo Ehasalu kuulajate tähelepanu eelmistele sugupõlvedele ja oma esivanemate meelespidamisele. Tuletas meelde, et Tammsaare kirjutas «Vanad ja noored», Jakob Hurt käskis austada oma ema ja isa ning maalappi, mida nemad on harinud.

Ehasalu pidas vajalikuks, et nooremad pöörduksid vanemate poole ja laseksid neil rääkida, missugune oli elu siis, kui nemad noored olid – siis saaksid teada eluraskustest, mida praegu ettegi ei kujuta.

Inimene peab teadma oma elu mõtet, koputas vaimulik kuulajate hingekeeltele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles