Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast leitud keraamikajäänused lubavad oletada, et inimesed on mesilasi pidanud umbes 9000 aastat.
Mesilasi on peetud umbes 9000 aastat
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. november 2015, 14:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline teadlastemeeskond leidis savinõudest, mis valmistati 9000 – 4000 aastat tagasi mesilasvaha mikroskoopilisi jäänuseid, edastab Discovery News.
Briti Bristoli ülikooli keemiku Richard Evershedi juhtimisel uuriti 150 paigast leitud 6400 keraamikafragmenti.
«Mesilaste pidamisele viitavad nii Vana-Egiptuse seinamaalingud kui kiviaja koopajoonised. Seega avastasid inimesed mesilaste kasulikkuse juba väga iidsel ajal,» teatas Evershed.
Kuna mesilastest ei jää fossiilseid jälgi, siis ei ole nende kohta nähtavaid ökoloogilisi andmeid.
Uuritud keraamika pärines maailma eri paikadest ja see lubab oletada, et mesilaste pidamine ja mee kasutamine oli laialdane.
Vanim mesilasvaha sisaldanud keraamikajäänus pärineb Türgist Çatalhöyükist ja selle vanus on 9000 aastat.
Mesilaste pidamine põhjapoolsetel aladel oli piiratud, sest seni ei ole leitud mesilasvaha jälgi 1200 keraamikakillult, mis pärinevad Iirimaalt, Šotimaalt ja Skandinaavia põhjaosast.
Bristoli ülikooli keemik Mélanie Roffet-Salque´i sõnul oli mesi iidsete ühiskondade liikmetele magustoiduks.
«Mett ja meevaha kasutati nii rituaalides, tehnoloogias, kosmeetikas ja ravimites, kuid meevaha muutis ka poorsed nõud vettpidavaks,» selgitas keemik.
Neoliitikumi põllupidajad olid seega esimesed, kes hakkasid mesilasi kodustama ja pidama.