L, 24.10.2020

Video: Šveitsis leiti 4166 münti, mis peideti 1700 aastat tagasi

Iidsed mündid

FOTO: SCANPIX

Šveitsis Aargau kantonis Uekenis leidis kirsikasvataja oma aiast mutimullahunnikust iidse mündi ja teda huvitas, kas neid münte on veel.

Ta kutsus kohale arheoloogid, kes mitu kuud kestnud väljakaevamisel leidsid 4166 hõbe- ja kuldmünti, mis olid nahkkottides, edastab AFP.

Arheoloogide sõnul kaalub aare üle 15  kilogrammi ja on Šveitsis leitud mündiaaretest üks suuremaid.

Pinnasekihtide ja rahal olevate kujutiste uurimine näitas, et aare maeti millalgi pärast 294. aastat pKr ehk seega olid mündid peidetuna umbes 1700 aastat.

Kuna läheduses asuvad kunagise Vana-Rooma asula jäänused, siis arvatakse, et mõni sealne elanik mattis oma vara, kuid millegipärast ei saanud enam seda uuesti üles kaevata.

Leitud mündid on vermitud keiser Aureliuse (270 – 275) ja keiser Maximianuse (286 – 305) valitsemisajal. Leiu müntidest kõige «uuemad» on vermitud 294. aastal.

Arheoloogide sõnul on nende müntide väärtust raske hinnata, kuna antiikse Rooma aladel oli inflatsioon väga kõrge.

Ajaloolistele andmetele tuginedes oletati, et see aare võib vastata roomlase 1–2 aasta keskmisele palgale. Tänapäeva vääringusse ümberarvutamine on keeruline, sest nende müntide väärtus muutus juba Vana-Rooma ajal.

Mündid puhastatakse ja pannaks Šveitsis Aargaus asuvasse Vindonissa de Brugg muuseumi.

Šveitsi riik andis kirsikasvatajale leiutasu, mille suurust ei paljastatud.