Kanada ja USA teadlaste tehtud uuringu kohaselt sai elu Maal alguse 2,5 miljardit aastat tagasi madalates lompides mikroskoopilistest organismidest, kes hakkasid hapnikku tootma.
Unusta Suur Pauk! Elu sai alguse hoopis Suurest Hingamisest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. november 2015, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgneva 100 miljoni aasta jooksul tekkis Maa ümber hapnikurikas atmosfäär, edastab Daily Mail.
Teadlased andsid sellele sündmusele nimeks Suur Hingamine ja see langes kokku mandrite muutumisega, mis lõi eeldused mikroorganismide fotosünteesiks.
Tegemist oli Maa jaoks tähtsa murdepunktiga, kuna kolme aatomiga hapnikumolekulid olid filtrid, mis hakkasid meie planeeti kaitsma kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, andes sellega võimaluse mitmete elusorganismide tekkeks.
««Suur Hingamine» oli mitmeastmeline ja keeruline protsess. Seni me ei teadnud, milline oli 2,5 miljardit aastat tagasi hapniku kontsentratsioon,» selgitas uuringu autor Brian Kendall.
Ta selgitas, et hapniku hakkasid tootma tsüanobakterid ehk sinivetikad ja seda tänu fotosünteesile.
Teada on pärast Suurt Pauku, mis leidis aset umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, ei olnud noore Maa atmosfääris hapnikku sadu miljoneid aastaid.
Tänapäeval koosneb Maa atmosfäär 20 protsendi ulatuses hapnikust ja seda tänu fotosünteesile, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub taimepigmentide nagu klorofüll kaasabil.
«Suur Hingamine» toimus umbes 2,5 – 2,4 miljardit aastat tagasi, kuid on ka neid teadlasi, kelle andmetel võis see alguse saada juba 2,96 miljardit aastat tagasi.
Varasema «hingamise» pooldaja on näiteks USA Arizona ülikooli teadlane Ariel Anbar, kelle sõnul viitab sellele Lääne-Austraalia vetes asuvad iidsed algelised veekogudejäänused, milles kunagi oli tsüanobaktereid ja toimus fotosüntees.
«Noorel Maal ei olnud esmalt atmosfääris hapnikku. Maa pinnal toimunud muutused andsid võimaluse hapniku tekkeks. Hapnik oli see, mis võimaldas hakata keerulisematel organismidel tekkima,» teatas Kanada Alberta ülikooli teadlane Rob Creaser.
Iidsete veekogude ning neis leiduvate ainete ja organismijäänuste uurimine andis pildi, millises tempos hakkas Maal hapnik tekkima.
«Miks ja kuidas tekkis Maal hapnikku sisaldav atmosfäär on meie planeedi tekkeajaloos olnud tähtis küsimus. Selle taga olid tsüanobakterid ja fotosüntees,» selgitasid uurijad.
Tsüanobakterid koos vetikatega on seni põhilised atmosfääri hapnikuga rikastajad, tootes umbes 85 protsenti õhuhapnikust.
Tsüanobakterid seovad ka lämmastikku, mille tõttu nad rikastavad veekogusid lämmastikuga.