Urmas Väljaots: hea kommertsmodell on ka tavainimese mõistes ilus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes on modellisaadet kotkapilguga vaadanud, mäletab Urmast juba 1. hooajast, kus ta esines külaliskohtunikuna
Kes on modellisaadet kotkapilguga vaadanud, mäletab Urmast juba 1. hooajast, kus ta esines külaliskohtunikuna Foto: Kanal 2

«Kommertsmodelli ja nö moemodelli põhiline vahe seisneb tööde profiilis. Nagu nimi ütleb, on kommertsmodell eelkõige professionaal, kelle töö põhieesmärgiks on tema reklaamitav kaup, olgu need riided või kohupiim, niivõrd atraktiivseks mängida, et see maha müüdud saab,» pajatab meile modellitöö köögipoolelt saate «Eesti tippmodell» eelmiste hooaegade kohtunik Urmas Väljaots.

Urmas: Sedasama ei saa alati öelda nö kõrgmoemodellide kohta, kelle kasutamise eesmärk võib olla strateegiline, imagoloogiline, suunatud eelkõige erialainimestele ja metropolide moeharitud nišipublikule, ja mis seetõttu ka tavainimese ilukriteeriumidega tihtipeale ei haaku. Seetõttu võib kommertmodelle enamasti kohata telereklaamides, kataloogides, netipoodides – seal, kus on vaja konkreetselt toodet müüa.

Foto: Erlend Štaub

Kommertsmodell on ilus ja heas füüsilises vormis. Seda sõna otseses mõttes – just nii, nagu keskmine inimene ilusat inimest ette kujutab.

Paljude nö kõrgmoemodelli ilust saab aru vaid moeasjandusse pühendatud ja valgustatud väike kildkond, kelle avangardne visioon imbub massidesse tasapisi, aastate jooksul.

Foto: Erlend Štaub

Kas kommertsmodellist võib saada staar?

Senini oli see pigem harv, kuigi alati on olnud ka väga kuulsaks saanud kommertsmodelle, olgu selleks Playboy või Calvin Kleini aluspesureklaamidest tuntuks saanud tegelased. Kuid seegi tendents on üha rohkem muutumas, ähmastumas, sest sotsiaalvõrgustikud pakuvad ka kommertsmodellidele võimaluse endale isiksus kujundada.

Kommertsmodellide koorekihi hulka kuuluvad nii Alessandra Ambrosio kui Miranda Kerr, Irina Shayk ja Kate Upton või meestest David Gandy ja Justice Joslin. Peaaegu kõik on suutnud paljude moesnoobide meelehärmiks ka moelavadele ja moepiibilitesse murda või vähemalt seltskonnaajakirjanduse veergudele. Reality-ajastu loob uued trendid.

Kommertsmodelli ja kõrgmoemodelli vahe seisneb ka vanuses. Kui maailmakuulsete supermodellide väikene koorekiht kõrvale jätta, on kuulsate disainerite kampaaniates, ultratrendikates nišiajakirjades ning moenädalatel üles astuvad modellid väga noored.

Suurema osa karjäär saab tänapäeval paraku läbi juba paar aastat pärast karjääri algust, 20. eluaastate alguses. Kommertsmodellil on tihtipeale võimalus töötada pikemalt ja kauem – kataloogides ja telereklaamides on ikka vaja ka küpsemaid nägusid, kuigi vanusega tööpõld muidugi aheneb kõigil.

Foto: Erlend Štaub

Korralik kommertsmodell teenib piisavalt, et end vaid sellest ära elatada.

Kuid nagu baleriinidelgi, tuleb neilgi hiljemalt 35-aastasena nö pensionile jääda. Kuid nutikamad on suutnud end pärast edukat karjääri finantsiliselt piisavalt kindlustada, et hakata seejärel tööle just sel alal, mis endale kõige südamelähedasem.

Vaata lisaks SIIT!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles