USA Harvardi ülikooli ja Saksamaa Max Plancki evolutsioonibioloogia instituudi ühisuuring näitas, et neandertallased arenesid kiiremini ja nende elu lõppes varem.
Neandertallaste strateegia: elan kiiresti, suren noorelt
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. november 2010, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeva inimesed seevastu arenevad aeglasemalt ja elavad kauem, kirjutab Live Science.
Teistel primaatide esindajatel on lühem arenguperiood ja kiire küpsemine, järglaste saamine varases eas ja lühem eluiga, seda isegi varajaste inimestega võrreldes.
Millalgi 6 – 7 miljonit aastat tagasi hakkas inimliin teistest primaatidest eralduma.
Teadlased uurisid 11 neandertallase hambaid ja teiste varajaste inimeste luid. Uuring näitas, et mingil etapil liiguti strateegialt «elan kiiresti ja suren noorelt» strateegiale «elan aeglaselt ja suren vanana».
«Hambad on suurepärased inimvanuse näitajad. Neid saab lugeda nagu puude aastaringe. Purihambad on nagu omamoodi sünnitunnistus. Nende hammaste järgi saab kindlaks määrata, mis vanuses isik suri,» selgitas Harvardi teadlane Tanya Smith.
Smith ja ta kolleegid avastasid, et noorte neandertallastel hakkasid hambad arenema varasemas eas ning märgatavalt kiiremini kui nüüdisinimeste järglaste hambad.
Neandertallaste areng oli kiirem isegi võrreldes 90 000 – 100 000 aastat tagasi Aafrikast lahkunud Homo sapiens`i esindajate järglaste arenguga.
Uurijate sõnul näitavad leiud, et pikk arenguperiood on tekkinud üsna hiljuti.
Neandertallaste areng võimaldas neil järglasi saada varases eas, kuna nende elu ei pruukinud karmi elukeskkonna tõttu just kuigi pikk olla.
Samas oli neandertallastel võrreldes nüüdisinimestega nii suurem aju kui ka suurem keha. See aga ei taganud paremat õppimis-, kohanemis- ega kõnevõimet.
Osa uurijate arvates aitas lapsepõlve pikenemine säästa keha energiat, mis omakorda kahandas noores eas suremist. Kõike seda aga toetas kliima- ja looduskeskkonna soodsamaks muutumine.
«Neandertallaste fossiilide seas on väga palju laste ja teismeliste jäänuseid. Need näitavad, et väga paljud selle liigi esindajad surid noores eas,» selgitas Smith.
Viis aastat kestnud neandertallaste uurimise projektiga sooviti kaardistada varajaste inimeste ja nüüdisinimese arengu erinevusi ning mõista paremini seda, miks neandertallased välja surid.
Osa uurijatest on arvamusel, et neandertallased ja nüüdisinimesed said ühiseid järglasi. Sellega võisid neandertallased meie hulka lihtsalt lõpuks hääbuda.