Alari Kivisaar 90ndate klubikultuurist: enne koju ei mindud, kui paar inimest oli ära löödud

Alari Kivisaar 90ndatel

FOTO: Kanal 2

Raadiohääl ja kunagine diskor Alari Kivisaar meenutas Kanal 2 dokumentaalsarja «Pöörased üheksakümnendad» avaosas, et toonane peokultuur oli pehmelt öeldes hirmuäratav.

Kivisaare jaoks algas 90ndate möll hetkest, mil kultuurimajadesse kõlarite tassimise asemel sai tegutsema hakata diskoteekides. Oma ööklubi ehitas ka Kivisaar. Tartlased ja üheksakümnendate alguses Tartus õppinud tudengid mäletavad kindlasti kurikuulsat Rukkilille.

90ndate algus oli Eestis kui Metsik Lääs - mõrvade poolest olime maailmas esirinnas. Kriminaalide seadused valitsesid ka ööklubides ja isehakanud maffiamehi jätkus igale poole, ka Rukkilille.

«Linnuka maffia, Permi maffia, Tartu maffia... Tartus oli veel mitu maffiat,» meenutas Kivisaar. «Ühesõnaga bandiidid. Aga üks nende kindel tegevus oli tulla peole ja enne koju ei mindud, kui paar inimest oli ära löödud.»

Lihtsalt kaklemise pärast klubiskäimised oli selle kontingendi argipäev.

«Tuldi kohale, istuti maha, natuke tiksuti ja siis hakati vaatama, et kellele siis ära vajutada. Kes kõndis imelikult, kes tantsis veidralt, alati leiti keegi. Oli neid pidusid, kus lihtsalt keegi löödi maha. Mitte otseses mõttes, kuigi ka seda tuli kahjuks mõned korrad ette. Päris jube oli tegelikult,» tunnistas ta.

Sellel ajal oli eriti oluline, et uksel oleksid inimesed, keda pätimaailm austab.

«Kui sul ukse peal oli ikka väga kõva kärbes, siis oli enam-vähem kord majas - tolle aja kohta. Praegust arusaamist pidi polnud mingit korda,» ütles Kivisaar.

Pättide seas valitses karistamatuse tunne, sest neil olid ka struktuurides omad joped. Kivisaar meenutas kõhedat seika, mis leidis aset Pärnus. «Alguses pargiti üks politseiauto sinna klubikese ette, et äkki see kuidagi mõjub neile. Aga ei. Auto ja politseinikuga tehti seal pigem nalja. Siis ei jäänud muud üle, kui tellitigi laigulised mehed, kes seisidki naturaalselt seal, automaadid rinna peal.»