Šotimaa mainekas, tuntud ja mitmeid auhindu võitnud lihuniku sõnul ei ole haggis Šotimaal välja mõeldud, vaid see toit pärineb viikingitelt.
Mainekas lihunik: šoti rahvustoit haggis pärineb viikingitelt
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. detsember 2015, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Callaghani klanni kuuluva Joe Callaghani teatel uuris ta ajaloolisi andmeid ja iidseid retsepte haggise kohta kolm aastat ning leidis, et nüüdsel ajal tehakse seda Šotimaa rahvusroaks peetavat toitu valesti, edastab The Telegraph.
Originaalis olevat kasutatud hirve-, mitte lambaliha. Lisaks näitasid iidsed dokumendid, et selle roa tõid Šotimaale viikingitest vallutajad, kes külvasid Šotimaa rannikualadel surma ja hirmu üheksandal sajandil.
50-aastane Callaghan hakkas oma isa lihunikutöökojas tööle kümneaasasena, kuid teda huvitas ka lihatoitude ajalugu.
Haggis koosneb lambamaost, milles on hakitud kujul lambamaks, kopsud ja süda, sibul, kaerahelbepudel, maitseaine ja rasv.
Šotimaa kokaraamatute teatel võib haggise juured olla isegi Antiik-Kreekas, kus samuti loomamagusid toiduvalmistamiseks kasutati.
Callaghani teatel kasutasid nii viikingid kui hiljem ka šotlased esmalt haggise tegemiseks hirve, mitte lammast.
«Hirv on Šotimaa looduses põhiliike. Viikingid tõid haggise Šotimaale, kuid ka nemad valmistasid seda hirvest. Lambahaggis on hilisem, massilise lambakasvatusaja uuendus,» teatas lihunik.
Šotimaa rahvustoit peaks seega kandma nime staggis ehk ulukilihast toit ning hirve- ja põdraliha on Šotimaal söödud vähemalt 4000 aastat.
Kõige varajasem kirja pandud haggise retsept pärineb kokaraamatust Liber Cure Cocorum aastast 1430 ning seal on kirjas «hawgs of a schepe».
Keeleteadlaste arvates viitab sõna «haggis» vananorra keelsele sõnale «haggaw», millega tähistatakse ulukiliha.