E, 21.09.2020

Maailma 7 kõige tähtsamat arheoloogilist leidu 2015. aastal

Homo naledi

FOTO: Scanpix/AFP Photo / National Geographic / Mark Thiessen

Alates uppunud aaretest kuni tseremoniaalsete matusteni on arheoloogid teinud möödunud aastal palju äärmiselt olulisi avastusi, vahendab National Geographic.

2015. aasta on olnud erakordselt silmapaistev arheoloogiliste avastuste poolest. Küll on arheoloogid sukeldunud Kesk-Ameerika vihmametsade sügavusse kui ka tolmustesse muuseumi arhiividesse.

Tutanhamoni hauakambri peidetud osad - kõlab justkui uue kassahiti sisukirjeldus, kuid tegelikult tehti avastus väikesel arvutiekraanil. Tutanhamoni hauakambri suurus jäi Howard Carteri eest varjatuks, kui ta 1920. aastal Kuningateorus väljakaevamisi korraldas. Lisakambrid avastati laserite ja termograafia abil. Usutavasti on avastatud kuninganna Nefretiti hauakamber. 2016. aasta tuleb samuti murranguline, sest arvatavasti tehakse siis kindlaks, mis ikkagi kambris täpselt asub.

Hondurase vihmametsa iidne tsivilisatsioon - Mosquita regioonis Hondurase ja Nicaragua aladel asub Kesk-Ameerika suurim vihmamets, kattes umbes 50 000 ruutkilomeetrit maapinda. Vihmamets on koduks jaaguaritele, mürgistele madudele ja eriskummalistele putukatele. Legendid sealsest kõrguvast linnast ulatuvad juba 500. aasta tagusesse aega. Viimaks leidsid arheoloogid tee unustusehõlma vajunud linnani, kus nüüdseks on kinnitatud juba skulptuuride, püramiidi ja väljakute olemasolu. 2016. aastal naasevad arheoloogid Valgesse Linna väljakaevamistele.

Homo naledi: inimeste sugupuu uus haru - Juba 2013. aastal leiti Lõuna-Aafrika Vabariigi koopast 15 Homo naledi säilmed, kuid alles sel aastal tõestati ära, et tegu on Homo suguvõsa uue haruga. Nende leid tõstatab aga veel mitmeid küsimusi, millele lähitulevikus püütakse ka vastus leida. Leiu põhjal tundub, et Homo naledid olid tahtlikult pärast surma sinna koopasse maetud. Erakordne on see just seetõttu, et siiani arvati, et ainult kaasaja inimesed matavad teadlikult oma lähedasi. Koopast leiti ka igasuguste vanuseklasside esindajaid, alates beebidest kuni raukadeni. Hetke avastuse põhjal arvatakse, et Homo naledid on inimkonnaarengu üks esimesi lülisid.

Jamestowni asukad: esimene Inglise koloonia Ameerikas - 2010. aastal tegelesid arheoloogid Virginia osariigis nelja meesoost isiku jäänuste uurimisega, mille abil pandi paika ka esimese Inglise kiriku asukoht Põhja-Ameerikas, kus tuntud Pocahontas abiellus John Rolfe'iga. Kui surnukehad leiti, siis uurijad võisid vaid oletada, kellega on tegu. Sel aastal, kasutades keemilist ja genealoogilist analüüsi said arheoloogid teha kindlaks, et tegu on Kapten Archeri, Sir Wainmani, Püha Isa Hunti ja Kapten William Westiga, inimestega, kelle panus Ameerika arendamisele ja ülesehitamisele oli märkimisväärne.

Tseremoniaalne metskassi matmine Hopewellis - Jällegi oli avastus tehtud juba aastaid tagasi, kuid toona ei osanud keegi sellest keegi laialdasemaid järeldusi teha. Nii olid säilmed ühe muuseumi keldris märkega "kutsika säilmed". Nüüd aga selgus, et tegu on hoopis ainsa teadaoleva metskassi matmise juhtumiga. Noor metskass maeti umbes 2000 aastat tagasi, kõige suuremasse 14st Hopewelli kalmest. Metskassi ümber maeti ringis 22 inimest. Siiski pakkus leid ka kunagi arheoloogidele huvi, eriti kuna loomi matsid toonased külaelanikud lihtsalt maha, mitte kunagi aga kalmetesse. Miks väike loomake kalmesse maeti on senini selgusetu, osad arheoloogid väidavad, et tegu on kassi kodustamisega, teised aga viitavad kosmoloogilistele tähendustele.

Rikka sõjamehe haud Kreekas - Meessoost sõdalase säilmed leiti kunagise Mükeene linna aladelt. Maetud mees oli ümbritsetud 1400 erineva objektiga, nende hulgas olid ka pronksist mõõk ja elevandiluust käepide. Arheoloogid olid üllatunud hauas leidunud asjade üle, mida traditsiooniliselt maeti naissoost inimestega nagu kammid, helmed ja peegel. Selline avastus lükkab ümber senise tõekspidamise matmiskommetest.

Uppunud aare - 18. sajandil uppunud Hispaania laevast võib leida miljardi dollari väärtuses väärismetalle ja kalliskive, mis teeb sellest ilmselt kõige väärtuslikuma vraki terves maailma ajaloos. Loomulikult on selle ümber lahvatanud juba ka vaidlused omandusõiguse üle. Kolumbia president väidab, et just nemad leidsid kadunud San Jose, Ameerika Ühendriigid kinnitavad aga, et nendele oli vraki asukoht teada juba 30 aasta eest. Hispaania ei ole veel sõna võtnud, küll aga on nad varasemalt suutnud kohtus väga edukalt kunagi nendele kuulunud vrakke tagasi saada.