Ilus seeria! Lenna ja Mirtel muutusid Roy Strideri jõulumuinasjutus Pilvepiiri kuningriigi printsessideks

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lenna Kuurmaa ja Mirtel Pohla poseerivad koos aborigeensete Kihnu maalammastega fotograaf Rene Türki veebilehel jõuludeks avaldatud pikas fotoseerias, mis tutvustab muinasjutulises võtmes Kagu-Eestis toodetavaid vägivallatuid lambanahku. 

Fotoseeria narratiiviks on kirjaniku ja ansambli Vennaskond kitarristina tuntud Roy Strideri jõulumuinasjutt Pilvepiiri kuningriigist ja koduloomade humaansest kohtlemisest. Fotoseeria on pildistatud Mustakurmu külas asuval tiibeti jakkide kaitsealal. Lenna Kuurmaa, Mirtel Pohla ja Roy Strider soovivad ettevõtmisega juhtida tähelepanu hoolimisele, headusele ja tänapäevaste vägivallatute võimaluste kasutusele loomapidamises. Pilte ja teksti saab näha siin.

Foto: Rene Türk

“Sinetavate mägede ja metsade taga, Eestimaa kauges kagunurgas, Põlvamaa laante ja järvede vahel asub väikene aga iidne Mustakurmu küla. Mustakurmu küla kohal, Pimmõlaane kõrval, Härgjärve ja Erne järve vahel kõrgub Pilvepiiri kuningriik. Ühtpidi algab ta Tornimäest, teistpidi lõpeb Mustlaselombi ja Arramäe juures,“ pajatab muistseid kohanimesid ja legende tänapäeva siduv muinasjutt.

Foto: Rene Türk

"Pilvepiiri losse ja asukaid ei näe enamasti muidu, kui õige ilmaga kõvasti taevasse vahtides. Teekond Pilvepiirile pole lihtne.

Tavalise inimese tee Pilvepiirile viib läbi Surmaoru või üle Kääpamäe, mõnikord saab sinna ka üle Hundisoo või Parmusoo. Öeldakse, et Pilvepiirile pääseb ka valgel siniste silmadega hobusel üle Mäeaia sõites või siis, kui Mustakurmus kaks kõrvuti kasvavat vägevat tamme leida ning nende vahelt keskpäeval läbi kõndida. Kord saja aasta jooksul ühel talvisel pööripäeval tulevad Pilvepiiri piigad lammastega kahe tamme vahel asuvast väravast alla Mustakurmu külla ja koovad valgeid salle ning sooje käpikuid.

Foto: Rene Türk

Lenna ja Mirtel võtavad Pilvepiirilt Mustakurmu tulles kaasa ka vägivallatuid lambanahku. Soojad ja kohevad lambanahad pärinevad just nendesamade lammaste seljast, kes neidistel kaasas on.

Pilvepiiril pole tapmist, kiusamist ega kurja tegu. Kõik loomad elavad seal õnneliku vanaduseni ja kauemgi, kui tervist jätkub.

Selleks, et lamba seljast sügavsooja ja villapehmet nahka saada, ei hukata Pilvepiiril ühtegi looma. Pilvepiiril on teistmoodi tegemised. Kevade saabumisel, kui aasad rohetavad ja õitesse puhkevad, pügatakse Pilvepiiril kõik lambad mõnusasti paljaks, et paks villakasukas neile suvepalavuses koormaks poleks.

Pilvepiiri printsessid võtavad kihnu maalammaste kohevad kasukad ja laovad nende alla mitmeid kihte lumivalget õrna villaloori. Seejärel tassivad Pilvepiiri asukad haokubusid ja halgusid ning läidavad lõugastesse leegid. Suurtes padades ajavad nad kohinal kuumaks puhta allikavee. 

Tulisesse vette riivivad printsessid valgeid seebihelbeid. Hõbedastesse kastekannudesse valatud kuuma seebiveega kastavad nad villaloorile laotud lambakasukaid. Mõnikord sajab siis all Mustakurmu külas kevadel korraga valgeid helbeid ja sooja vihma."

Foto: Rene Türk

Kaunid ja hubased fotod ning muinaslugu tutvustavad vägivallatute lambanahkade tootmise kunsti, mille abil töödeldakse lamba seljast pöetud kasukas spetsiaalse viltimistehnika abil tavapärase välimusega lambanahaks. Sellise lambanaha nn nahaosa asendab õhuke, kuid tugev lambavildikiht.

Foto: Rene Türk

Teineteist täiendavad muinasjutt ja fotoseeria kannavad julmust ja kasuahnust kahandavat sõnumit ning toetavad vägivallatute lambanahkade valmistamist. Pilvepiiri muinasjutt on algaval aastal plaanis avaldada mahukama lasteraamatuna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles