Põhjamaade reisiekspertide sõnul on maailmapoliitiline olukord ja terrorirünnakute kasv tekitanud uute sihtpaikade vastu huvi.
Reisieksperdid: Türgi ja Egiptuse asemel on hakatud huvi tundma Kõrgõzstani ja Tatarstani vastu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. jaanuar 2016, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Türgi ja Egiptus on juba mõnda aega ohtlikud olnud ning mitmed reisifirmad on sinna lendamise lõpetanud, siis on esile hakanud kerkima Kõrgõzstan ja Tatarstan.
Kesk-Aasias asuvad Kõrgõzstan on pika ja kireva ajalooga paik, mis kunagi kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. Kogeda saab ehtsat rändkarjakasvatajate elu, millest ei puudu ratsutamine ja jurtas elamine.
Üksinda matkata võib ohtlik olla, kuid kirgiisidest kogenud teejuhtide eestvedamisel pakutavad matkad on üsna närvekõditavad. Kohalik kuulus jook on hobusepiim, millest valmistatakse ka juustu ja võid.
Lisaks on seal palju looduskauneid, inimtegevusest puudutamata paiku. Harrastada saab mäesuusatamist.
Tatarstan on ajalooline ala Venemaal Volga ääres. Pealinn Kaasan on venelaste seas pärast Moskvat ja Peterburi populaarsuselt kolmas reisikoht.
Tatarstanis segunevad vene ja aasia kultuur, seal on õigeusk, islam, tuhandeaastased ehitised ja suursugune Volga jõgi. Sunniitidest tatarlasi on läbi aegade peetud suurepärasteks kaupmeesteks.
15. – 16. sajandil eksisteeris Kaasani khaaniriik, mis varem kuulus Batu-khaani Kuldhordi khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas selle khaaniriigi Moskva tsaar Ivan IV Julm.