Venemaalt Siberi igikeltsast leitud mammutiluudel on inimtegevuse jäljed, mis lubavad oletada, et inimesed on arktilisel alal olnud seniarvatust vähemalt 10 000 aastat varem.
Teooria: inimesed liikusid mammutitele jahti pidades arktilistele aladele
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. jaanuar 2016, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa teaduste akadeemia paleontoloogide teatel leiti Kara mere äärest 2012. aastal hästi säilinud mammut, kes elas umbes 45 000 aastat tagasi, edastab scientificamerican.com.
Venemaa teadlase Vladimir Pitulko sõnul on selle mammuti luudel olevad relvavigastused vanim tõend inimeste elamisest Euraasia jahedatel aladel.
Inimesed jahtisid mammuteid, liikudes nende loomade järel aina põhjapoole. Inimeste tegevuse kohta on veel teine tõend, milleks on vigastatud ja töödeldud hundiluu, mis leiti Põhja-Jäämere äärest.
Pitulko sõnul mängisid mammutid kiviaja inimeste toidulaual tähtsat rolli ja selle tõttu liiguti nende loomade järel jahedatele aladele.
«Mammutites sisladus ellujäämiseks vajalik – liha, rasv, veri, luuüdi. Mammuti luid ja sõnnikut sai lõkkes põletada. Luudest ja võhkadest valmistati majapidamistarbeid,» selgitas teadlane.
Mammuti keelt ja maksa peeti delikatessiks, mida söödi nagu pidurooga.
USA Michigani ülikooli teadlane Daniel Fisher kommenteeris Vene kolleegide leidu öeldes, et tema arvates lubavad uuritud mammutil olevad vigastused oletada, et loom langes nüüdisinimeste, mitte neandertallaste saagiks.
Kanada Waterloo ülikooli arheoloogi Robert Parki arvates on liiga vähe luuvigastuste märke, mis kinnitaksid looma hukkumist inimkäe läbi.
Ta siiski ei lükka venelaste teooriat täiesti ümber. Tema arvates olid mammutiküttide kogukonnad piisavalt arenenud, et korraldada jaht ja saak liikmete vahel ära jaotada.
Venelaste arvates liikusid mammutikütid Tšuktši poolsaare suunas. Enne viimast jääaega ja selle ajal oli Siberi Tšuktši poolsaar ja Põhja-Ameerika Alaska poolsaar omavahel maismaasilla ja jääga ühenduses. Seega võisid need mammutikütid liikuda Siberist Põhja-Ameerikasse.