Oleme liikumas maailmalõpu poole? Aatomiteadlased muudavad veekord «maailmalõpukella» aega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. jaanuar 2016, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aatomiteadlaste sõnul on olukord meie planeedil muutunud aina kriitilisemaks ja selle tõttu liigutavad nad niinimetatud maailmalõpukella (Doomsday Clock) seiereid veelkord keskööle lähemale.
Metafoorilise kella senine asend on 23.57 ehk kolm minutit enne keskööd, edastab Daily Mail.
See kell loodi 1947. aastal grupi füüsikute ja keskkonnateadlaste poolt, et märkida maailma hävinemisriski. Kui seierid lükatakse asendisse 00.00, siis märgib see maailmalõppu.
2015. aastal jõudsid seierid ajale 23.57, kuid nüüd on plaanis veel üks minut edasi lükata ehk tekib aeg 23.58. Seda põhjusel, et maad ohustavad näiteks globaalne kliimamuutus, jätkuv ebastabiilne olukord Lähis-Idas, Põhja-Korea pidevad ähvardused ja teated tuumapommist ning Venemaa riskantne poliitika.
Eelmisel korral näitas see kell aega 23.58 Külma sõja perioodil, 1953. aastal kui nii USA kui Nõukogude Liit tegid vesinikpommi katsetusi.
Kella keeramise eest vastutava Bulletin of the Atomic Scientists teatel on USA ja Venemaa vahelised suhted praegu samasuguses pingelises seisus nagu need olid Külma sõja päevil.
Kliimamuutus on kaasa toonud saakide vähenemise, eriti käib see nisu ja maisi kohta.
Oma rolli elu pingelisemaks muutumises mängivad julgeolekuprobleemid, kodusõjad, mitmesugused relvakonfliktid ja massimigratsioon.
Samuti on tekkinud võitlus vee ja energia pärast ning mitmes paigas on näljahäda, mis destabiliseerib veelgi maailma. Kõige enam mõjutavad need äärmused vaeseid, kellel puudub ressurssidele juurdepääs. Kliimamuutus suurendab maailmas varanduslikku ebavõrdsust.
Maailmalõpukella kohta edastatakse Ameerika Ühendriikides Stanfordi ülikoolis iga aasta alguses teave, kuid mitte alati ei liigutata seiereid ega muudeta aega.
2012. aastal liigutati seiereid ühe minuti võrra – 23.54-lt 23.55-le, kuid möödunud aastaks olid seierid jõudnud 23. 57-ni.
Väljaande The Bulletin of the Atomic Scientists asutasid 1945. Aastal USA Chicago ülikooli teadlased, kes Manhattani projekti raames aitasid luua esimesi aatomirelvi. 1947. aastal lisati pärast Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile visatud tuumapomme «maailmalõpukell», mille järgi hakati hindama maailmas valitsevaid ohte. Alates kella loomisest on seiereid liigutatud 21 korda.
Nüüdseks on sellest kellast saanud tõsiselt võetav katastroofide indikaator alates tuumarelvadest, kliimamuutusest kuni tehisintellekti ohuni.
Seierite liigutamised aastate jooksul: 2015 – kolm minutit keskööni, 2012 – viis minutit keskööni, 2010 – kuus minutit keskööni, 2007 – viis minutit keskööni, 2002 – seitse minutit keskööni, 1998 – üheksa minutit keskööni, 1995 – 14 minutit keskööni, 1991 – 17 minutit keskööni, 1990 – kümme minutit keskööni, 1988 – kuus minutit keskööni, 1984 – kolm minutit keskööni, 1981 – neli minutit keskööni, 1980 – seitse minutit keskööni, 1974 – üheksa minutit keskööni, 1972 – 12 minutit keskööni, 1969 – kümme minutit keskööni, 1968 – seitse minutit keskööni, 1963 – 12 minutit keskööni, 1960 – seitse minutit keskööni, 1953 – kaks minutit keskööni, 1949 – kolm minutit keskööni ja 1947 – seitse minutit keskööni.
Need minutite kõikumised märgivad, kui ohtlik või ohutu oli teatud aegadel meile planeedil.