«Meie Euroopas»: kirurg Eestit Soome vastu ei vahetaks

Doktor Kullerkann armastab raskusi ning ta läks uute töökogemuste saamiseks kolmeks aastaks Soome.

Ta rääkis, et ülivõimsalt Soome kasuks on sealsete tööandjate suhtumine.

Mustamäe haiglas töötades pidi ta lisaks põhitööle tegelema palju kõrvalisega, näiteks paberite kirjutamisega ja olmemuredega. «Siin on selleks teised inimesed,» sõnas ta.

Kirurg ei salanud maha ka seda, et teda tõmbas Soome raha. Seal teenib ta ligi kolm korda rohkem kui Eestis.

«Peab tunnistama, et on läinud paremaks,» kommenteeris ta arstide olukorda kodumaal. «Meditsiini vallas on läinud samuti paremaks, nagu üldse elu Eestis.»

17 aastat arstina töötanud Kullerkann ei õigusta järjekordi, kuid märgib, et need on probleemiks igal pool.

Varem oli siin arste piisavalt, kuid uue vabariigiga on nad vähenemas. Ses mõttes on Eesti Euroopa riigiks saamas, sest sealgi on arste pidevalt puudu.

Mees kinnitas, et kodumaa kolleegid ja tööandjad välismaale suundujatesse üldiselt halvasti ei suhtu.

«Eesti probleem on, et töötajat võetakse kui isiklikku omandit,» ütles ta. Mujal maailmas on tavaline, et inimene liigub.

Kui ta muretses, kuidas Soome haiglast lahkudes tema valved kaetud saavad, öeldi talle, et ära muretse, see pole enam sinu mure.

Kullerkannule olevat öeldud, et see on rohkem Ida-Soome eripära, Lääne pool ja Helsingis nii sõbralikud ei olda.

Ehkki haiglal on korralik söökla, ostab ta päeva keskel puhvetis võileiva ning teeb pärast kodus eestipärast sööki.

«Toiduained on Soomes olemas, aga maitse on teine,» nentis ta, et söök pole eestlase maitseharjumuse järgi.

Kullerkann nimetab enda viibimist Soomes töölaagriks ning ta üritab õhtuti sporti teha. Kaks korda nädalas teeb ta jalgrattaga pikema, 42-kilomeetrise sõidu.

Tallinnas ootab kirurgi juristist abikaasa Ingrid ning kaks poega.

Ingridi sõnul saadi mehe ärasõidu osas kiiresti kokkuleppele, kuigi kõhklusi muidugi oli.

«Alo puhul ei olnud kindlasti põhjuseks raha,» kinnitas naine ning lisas, et see oli lihtsalt hea võimalus erialaselt areneda.

«Ise poleks ta seda otsima läinud, aga ühel päeval helistas Lappeenranna haigla juhataja ja kutsus tööle,» rääkis Ingrid.

Paaril on varsti sündimas kolmas laps ning saate tegemise ajal olidki Kullerkannul asjad kolimiseks peaaegu pakitud.

«Minu jaoks oli see ikka ajutine projekt, pikemalt pole ma tulevikku Soomega seostanud,» kinnitas kirurg, kelle pere ja elu on ikkagi Eestis.

Kolme aastaga jõudis ta ka piisavalt teenida, et maakodu ehitamisega valmis saada.

Soome elu peab mees liiga rahulikuks. Ta nimetas seda maad sotsialistlikuks: «Inimesed on püütud väga võrdseks teha.»

Põhjanaabritel on progressiivne tulumaks: mida rohkem teenid, seda rohkem võetakse ära. Nii et polegi nagu mõtet rohkem tööd teha. «Tundub, et siin on kõik nii korraldatud, et midagi ei toimu, probleeme ei ole ja kõik on sinu eest ära hoolitsetud.»

Soomes ei ole arside vahel konkurentsi ja palk sõltu sellest, kui palju sa teistest rohkem teed.

«Ei saa väita, et Soomes lähen parema meelega tööle kui Eestis,» ütles Kullerkann ja põhjendas, et hea tuju sõltub rohkem sellest, mis sul kodust on, kui sellest, kuhu sa lähed.

«Võtan Soomes veedetud aega kui hästi kinni makstud koolitust,» lisas kirurg lõpetuseks.