Michelangelol tekkis peitli ja haamriga töötamisest osteoartroos

Gravüür Michelangelost

FOTO: Wikipedia.org

Hiljutine uuring näitas, et Itaalia  renessansikunstnikul Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simonil arenes elu jooksul deformeeriv osteoartroos, mille tõttu ta sõrmed muutusid kõveraks.

Itaalia arstiteadlase arvates sai Michelangelo osteoartroos alguse pidevast peitli, haamri ja pintslitega töötamisest, edastab The Telegraph.

«Kunstnik kannatas osteoartroosi all, mis ta vanaedes aina süvenes ning elu lõpuperioodil oli tal raske töötada, kuid ta siiski töötas surmani,» teatas uuringu teinud Rooma Villa Salaria kliiniku kirurg Davide Lazzeri.

Lazzeri uuris Michelangelost tehtud portreemaale, mis näitasid, et ta sõrmede deformeerumist ning kirjad paljastasid, et haigusest hoolimata töötas veel kuus päeva enne surma uue skulptuuri kallal.

«Michelangelo jätkas haigusest hoolimata intensiivselt töötamist, kuna ta arvas, et tegevus hoiab ta käed painduvad, tegevusetus aga muudab paindumatuks. Tal oli selle suhtes õigus,» nentis arst.

Michelangelo Buonarroti sündis 1475. aastal Toskaanas Capreses ja suri 1564. aastal Roomas. Kunstnik õppis tollase ühe tuntuma kunstniku Ghirlandaio käe all. Hiljem suundus Rooma, kus ta tegi oma esimese skulptuuri «Pieta» ja siis Firenzesse, kus valmis maailmakuulus «Taavet».

Paavst Julius II kutsus ta tagasi Rooma, kus talle anti ülesandeks teha paavsti mälestussammas, kuid siis muutis paavst meelt ja palus tal maalida Sixtuse kabeli lagi.

Michelangelo teatas, et ta on skulptor, mitte maalikunstnik, kuid võttis ta töö vastu ning ta oli aastaid lae all 20 meetri kõrgusel freskosid tegemas. Sixtuse kabeli laemaalingud valmisid 1512. aastal.

Vahepeal oli kunstnik Firenzes, kuid siis tuli tagasi Rooma, kus paavst Paulus III käsul maalis Sixtuse kabeli altari kohale kuulsa «Püha õhtusöömaaja» (1534 – 1541).  Sellele maalis ta ka iseenda Püha Bartolomeusina.  

1546. aastal sai temast üks Vatikani Püha Peetruse basiilika arhitektidest. See suurprojekt võttis aega 50 aastat ning basiilika ümarkuppel, mida peetakse renessansi suurimaks loominguks, valmis alles pärast tema surma.

2007. aasta detsembris leiti Vatikani arhiivist punase kriidiga tehtud sketš Püha Peetruse basiilikast, mida peetakse Michelangelo viimaseks enne ta surma.

Michelangelo suri Roomas 1564. aastal olles 89-aastane ja ta sõna otseses mõttes suri töötades.

Michelangelost tehtud portreemaalid, millel ta on 60 – 65-aastane, näitavad, et ta sõrmed olid kõverad ehk ta kannatas raske liigesehaiguse all. Nooremas eas tehtud portreedel näevad ta käed normaalsed välja.

«Nii tema elu kohta käivates dokumentides kui raamatutes mainitakse ta liigesehaigust. Haigus arenes järkjärgult ja see vaevas teda eriti vanemas eas,» teatas Lazzeri.

Deformeerivale osteoartroosile viitavad ka kunstniku kirjad, mille uurimine paljastas ta käekirja muutuse aastate jooksul.

1552. aastal kirjutas ta nõbule kirja, milles mainib, et kirjutamine on tema jaoks kõverdunud sõrmede tõttu raske.

Haigusest hoolimata jätkas ta töötamist, tehes veel kuus päeva enne oma surma uut skulptuuri, kuid selleks ajaks ei saanud ta kirjutamissulge käes hoida ega kirjutada.

Deformeeriv osteoartroos on krooniline liigesehaigus, mille puhul kõhred taandarenevad, tekivad kõhrealuse verevarustuse häired, sidekoelised muutused luukoes ja liigesepindu katvas kestas.