Briti Cambridge Fitzwilliami muuseumi töötajad leidsid 3000 aasta vanuse iidse Egiptuse sarkofaagi kaanelt preestri sõrmejäljed.
3000-aastase sarkofaagi kaanelt leiti preestri sõrmejäljed
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. veebruar 2016, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Egüptoloog Helen Strudwicki sõnul jättis need sõrmejäljed isik, kes puudutas kaant enne seda, kui lakikiht kuivanud oli, edastab cnn.com.
Ta lisas, et sajandite eest jäetud sõrmejäljed avastati juba 2005. aastal, kuid nüüd jõudis teave nende kohta meediasse, sest uuringuga saadi andmed nende jätja kohta.
Muuseumi esindaja teatel võivad sarkofaagi kaanel olevad sõrmejäljed kuuluda Nespawershefyti nime kandnud preestrile, keda raidkirjade kärgi tuntakse ka kui Nes-Amuni. Ta oli 3000 aastat tagasi Teeba Amun-Ra (Päikesejumal) templi peapreester.
Uurimine näitas, et sõrmejäljed on sarkofaagil, mis pärineb umbes aastast 1000 eKr. Seda kinnitasid sarkofaagile tehtud röntgenuuring ja skaneering.
«Uuritud sarkofaag koosneb mitmest osast, kaasa arvatud sellisest, mille valmistamisel kasutati mingit varasemat sarkofaagi. Puu oli Vana-Egiptuses väärtuslik materjal ja seda ei raisatud. Käsitöölised oskasid siis kokku panna kõrge ja viletsama kvaliteediga materjali, mille tulemusel saadi eksklusiivne sarkofaag,» teatas konservaator Julie Dawson.
Need sarkofaagid on väljas Fitzwilliami muuseumi uuel näitusel «Death on the Nile» (Surm Niilusel), mis avatakse täna ja millel näeb, kuidas Vana-Egiptuse sarkofaagid ja kirstud 4000 aastaga muutusid ja täienesid.
«Sarkofaagid paljastavad, kuidas egiptlased valmistusid hauataguseks eluks. Meile, kes me elame 21. sajandil on surm tabuteema ja midagi lõplikku, kuid nende jaoks oli surm normaalne osa elust, sest pärast surma elati edasi,» selgitas Dawson.