Argentiinas levivad vandenõuteooriad endise presidendi Nestor Kirchneri surma ümber, kuid nüüd lahvatas uus skandaal, mille kohaselt tappis mehe tema abikaasa Cristina Fernández de Kirchner, kellest sai omakorda president.
Argentina ekspresidendi mõrvas ta naine, kellest sai samuti president?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. veebruar 2016, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise väite käis välja Argentina La Once Diez raadiokanalil esinenud ekspresident Carlos Menem, kes arvab, et Kirchner kritiseeris naise välimust ja naisele see ei meeldinud, edastab mtv.fi.
Nestor Kirchner oli Argentina president 2003 – 2007 ja ta suri ootamatult 2010. aasta oktoobris pärast mida hakati spekuleerima ta mõrvamise teemal.
«Paljud arvavad, et Nestori tappis ta naine, kuna president nimetas teda avalikult inetuks,» arvas Argentinat 1989 – 1999 presidendina juhtinud Menem.
Menemi sõnul ei ole tal oma teooriale tõendusmaterjali, kuid ta saaks selle, kui Kirchnerile tehakse laibauuring.
Argentina presidendiks 2007 – 2015 olnud Cristina Fernández de Kirchnerit kahtlustatakse lisaks mürgitamisele ka oma abikaasa mahalaskmises, kuna paaril oli enne mehe surma olnud valjuhäälne sõnavahetus.
President Kirchneri surma uurinud arstide sõnul oli tal südamerike, mis päädis infarktiga, millest ta ei toibunud. 2010. aastal raviti teda südamevaevuste tõttu kahel korral haiglas.
Cristina Fernández de Kirchnerit seostatakse ka prokurör Alberto Nismani kummalise surmaga 2015. aasta jaanuaris.
Nisman uuris enne surma 1994. aastal Buenos Aireses tehtud sünagoogirünnakut, milles kaotas elu 85 inimest. Ta tahtis, et naine annaks selles juhtumis kohtus tunnistusi, kuid see ei õnnestunud. Kohus tühistas 2015. aasta kevadel nõudmise, et Fernández peab selles juhtumis olema tunnistaja.
Nii Menem kui Fernández on peronistid ja Kirchner oli peronist ehk 20. sajandi riigijuhi Juan Peroni loodud partei ja poliitika pooldajad.