Keskajal juutide Euroopast väljaajamise majandusmõjud on seni tunda (3)

Neil Euroopa linnadel ja piirkondadel läheb seni majanduslikult hästi, kus keskajal juute taga ei kiusatud ega pagendatud, edastab Daily Mail.

Just juudid olid need, kes panid renessansiajastul aluse tänapäevasele pangandusele ja nende käivitatud majandusmuutused on nähtavad ka tänapäeval, mil suurpanku on palju.

Warwicki ülikooli majandusteadlase Luigi Pascali väite kohaselt olid 16. sajandil juutidest rahalaenajad ja pandimajapidajad need, kes aitasid kaasa majanduslikule õitsengule. Juutide kogukondadega paikades liikus raha ja jõukus kasvas.

«Juudid olid need, kes panid Euroopas 15. – 16. sajandil aluse pangandusele ja rahasüsteemile, mis tekitas jõukust juurde ja selle mõjud on tuntavad ka nüüdisajal,» teatasid teadlased.

Itaalia Lombardia piirkond oli üks esimesi Euroopas, kuhu saabus õitseng just pandimajadest välja kasvanud panganduse tõttu.

Kuigi Rooma paavstid ja katoliku kirik keelas liigkasuvõtmise ja raha saamise ilma tööd tegemata, ei takistanud see panganduse arenemist. Juudid lähtusid oma pühakirjast talmudist, milles laenuandmist kirjeldatakse kui kasu toovat investeeringut.

Keskaja Euroopas  ei saanud juudid olla maa omanikud, küll aga said tegutseda kaupmeeste ja rahalaenajatena. Juudid laenasid näiteks põllumeestele raha, mille tagatiseks oli saak.

Juutide seas anti rahalaenamise ja pandimajapidamise äri ja oskusi põlvest põlve edasi ning sellega tekkisid võimsad pangandus- ja ärindussuguvõsad. Lombardias juutide poolt asutatud esimesed pangad laienesid kiiresti teistele Itaalia aladele ja isegi paavstidele kuuluvatesse piirkondadesse.

«Kohalikest pankadest kasvasid välja hilisemad suurpangad. Juutide käivitatud rahalaenamine tõi kaasa majandusarengu ja jõukuse esmalt ühes piirkonnas, siis paljudes kohtades,» selgitasid eksperdid.

Kuid 1503. aastal langes suur osa Lõuna-Itaaliast, kaasa arvatud Napoli kuningriik Hispaania võimu alla, mis esitas juutidele ultimaatumi, kas neist saavad kristlased või nad peavad lahkuma. Itaalia põhjaosa jäi Prantsusmaa kontrolli alla või seal eksisteerisid edasi sõltumatud väikesed kuningriigid, kus juute taga ei kiusatud ja välja ei aetud.

Seal said nad jätkata rahalaenamisega, mille katoliku kirik oli karmilt hukka mõistnud.

«Põhja-ja Kesk-Itaalias tekkisid juudiärid, mis tegelesid rahalaenamise ja panganduse eeltegevusega, tekitades piirkonnas jõukuse akumuleerumist. Katoliku kiriku rahalaenamise keeld ei takistanud tekkimast uut sotsiaalset klassi, kelleks olid pankurid,» teatas Pascali.

Juutide käivitatud rahalaenamine oli Itaalias muutunud majandusfenomeniks, sest nad ei laenanud ainult jõukatele, vaid ka keskklassi esindajatele ja vaestele.

Pascali sõnul viis juutide väljaajamine Lõuna-Itaaliast jõukuse kaoni ja seda on tunda seni, sest Itaalia lõunaosa on põhjaosast pikka aega olnud vaesem.

Teadlaste sõnul on näha tugevat korrelatsiooni, kui vaadata, kus renessansiajal juudid Euroopas elasid ja millised on nüüdisajal jõukad linnad ja piirkonnad.

Teadlaste arvutused näitasid, et kui Hispaania võimu all olnud Lõuna-Itaaliast ei oleks juute välja aetud, oleks praegu seal sisemajanduse kogutoodang seitse protsenti praegusest suurem.

Nad jätkasid, et juutide väljaajamine on üks põhjuseid, miks Lõuna- ja Põhja-Itaalia vahel on suur majanduslik lõhe ja lõunaosa märgatavalt vaesem.

Uurijate sõnul ei käi see fenomen vaid Itaalia kohta, vaid sama on märgata kõikides Euroopa paikades. Õitseng on seni seal, kust juute välja ei aetud ja majandusraskused seal, kust keskajal juudid välja aeti.