Teadlased leidsid männifossiili, mis lubab oletada, et need puud kasvasid juba kriidiajastul 140 miljonit aastat tagasi.
Video: teadlased leidsid vanima männifossiili
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. märts 2016, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjapoolkeral kasvab mitmeid Pinus (mänd) liigi esindajaid ja arvatakse, et tegemist on ühe esimese puuliigiga meie planeedil, edastab Discovery News.
Nüüd aga avastasid Briti Londoni ülikooli maateaduste instituudi teadlased Kanadas Nova Scotias asuvast kivimurrust fossiliseerunud männipuu tüki, mis on eelmisest vanimast männifossiilist 11 miljonit aastat vanem.
Tegemist on väikese oksaga, mille diameeter on vaid pool sentimeetrit. Uurimisel ilmnes, et see oks oli põlengus kannatada saanud.
See fossiilne oks pärineb männipuult, mis kasvas väga soojas kliimas, kus oli õhus praegusest märgatavalt rohkem hapnikku, samas sellises olukorras olid metsatulekahjud kerged tekkima.
«Männifossiil tõendab, et eelajaloolisel ajal toimusid männimetsades põlengud, mis mõjutasid selle puuliigi evolutsiooni ehk mänd suudab selle tõttu levida ka alal, mis on tules kannatada saanud,» selgitas uurija Howard Falcon-Lang.
Mänd on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Perekonnas on umbes 115 liiki, enamus on puud, kuid on ka põõsaid.