USA kosmoseagentuuri NASA endise astronaudi Edwin Buzz Aldrini arvates toimub esimene mehitatud missioon Marsile umbes 2040 ja Marsi kuu Phobos võib mängida astronautide jaoks tähtsat rolli.
Eksastronaudi Buzz Aldrini arvates toimub esimene mehitatud missioon Marsile 2040
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. märts 2016, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
86-aastase kosmoselegendi arvates ei ole NASA välja pakutud aeg 2035 reaalne, vaid mõned aastad hilisem aeg on tõenäolisem, sest vaja on töötada välja Marsile lennuks vajalik tehnoloogia, edastab foxnews.com.
«Loodan, et näen seda, kui astronaudid Marsile jõuavad. 2019. aastal tähistatakse ameeriklaste Kuule emajõudmise 50. aastapäeva, kuid Marsile võime jõuda kas 2039 või 2040,» selgitas Aldrin.
Aldrini arvates on astronaudid 2040. aastaks jõudnud Marsi kuule Phobosele, millest võiks saad Marsi missioonide hüppelava.
«Marsi kuul võiks olla baas, kus missioone Marsile ette valmistatakse ja kõik vajalik kokku pannakse. Kui kõik on paigas, on lihtne Marsile minna,» nentis eksastronaut.
1969. aastal pärast Apollo 11 missioonijuhi Neil Armstrongi Kuu pinnale astunud Aldrin käis välja kontseptsiooni raketi kohta, mis kannab nime Mars Cycler, mis liigub Maa ja Marsi vahel, aidates kütust kokku hoida ja kahandada astronautide terviseriske.
Gemini 12 ja Apollo 11 missioonide astronaudi Aldrini arvates suudab inimkond Marsi koloniseerida ja sinna koloonia ehitada.
«Marsi koloniseerimine toimub mitmes järgus ja seda teevad roteeruvad astronautide meeskonnad, umbes nii nagu Rahvusvahelises Kosmosejaamas,» jätkas eksastronaut.
Marsile lendamine kestab üle poole aasta ja tagasilend sama kaua. Tegelikkuses võib missioon pikemaks kujuneda, kuna tuleb arvestada nii Maa kui Marsi asenditega, mis võimaldaksid kõige kiiremini ühelt planeedilt teisele jõuda kui ka Marsil olemise ajaga.
Aldrin lisas, et NASA astronaut Scott Kelly oli Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) rekordilised 340 päeva, kuid Marsile ja sealt tagasi lendamine kestab kauem.
NASAl on plaanis enne Marsi mehitatud missiooni Punast planeeti detailselt uurida. Lisaks seal olevatele kulguritele, saadetakse veel uurimisaluseid, millest osa jäävad Marsi orbiidile, osa aga saadetakse planeedile.
Marsi uurimisest ja selle planeedi koloniseerimisest huvitatud veel mitmete riikide kosmoseagentuurid.