Noored puhusid angaarile elu sisse peopaigana

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taimo Jullinen tutvustab angaari, mille Tamsalu noored renoveerisid meelelahutusürituste korraldamise paigaks.
Taimo Jullinen tutvustab angaari, mille Tamsalu noored renoveerisid meelelahutusürituste korraldamise paigaks. Foto: Arvet Mägi

Tamsalu noored spordimehed Erko ja Taimo Jullinen andsid koos sõpradega uue elu aastaid tühjana seisnud angaarile, mida kunagi kasutati autoremonditöökojana, muutes selle noorte kooskäimise ja pidude paigaks, kus toimub ka aastavahetuse üritus.

Tamsalus koguvad populaarsust niinimetatud angaaripeod. Erko, kuidas tekkis selline vahva idee muuta aastaid kasutuseta seisnud autoremonditöökoda  meelelahutuspaigaks?

Idee tuli sellest, et see ruum seisis pikalt tühjana ja ka pidusid tehti Tamsalus üha harvemini. Seepärast mõtlesingi, et miks mitte seal ise üritusi korraldada.

 Tahtsin, et noortel ja vanematelgi inimestel oleks koht, kus saaks end mõnel õhtul hästi tunda. Angaar paistis ideaalse kohana kas või selle poolest, et asub Tamsalust natuke eemal, Tamsalu E-Betoonelemendi tehase juures, kuhu linna keskusest on veidi rohkem kui kilomeeter maad.

Vali muusika ja muud pidudega kaasnevad helid ei tohiks kedagi häirida.

Millest alustasite, et tühjaks jäänud angaarile uus elu anda?

Kõigepealt võtsime ette hoone koristamise. Seejärel alustasime renoveerimist, et kunagine autoremonditöökoda inimestele hubaseks peopaigaks muuta. Muretsesime toolid ja lauad. Oma kasutatud pehme mööbli andis meile Tamsalu kultuurimaja. Et ehitajateks olid ettevõtlikud Tamsalu noored ja nad tegid seda vabatahtlikult, siis kulus raha üksnes ehitusmaterjalide ostmiseks. Tänu noorte sõpruskonnale uus meelelahutuspaik Tamsalusse tekkiski.

Kui suur on angaar, mida pidude korraldamiseks kasutate?

Et kasutada on vaid üks ruum töökojakompleksist, siis sinna mahub ligikaudu kakssada inimest. Ruum on huvitav seetõttu, et on kahetasapinnaline. Kui huvi pidude vastu peaks kasvama, siis on alati võimalik kolida suurematesse ruumidesse, kuhu mahuks juba umbes 1500 inimest.

Kes on põhiline publik ja kui palju rahvast koguneb?

Põhilised peolised on Tamsalu noored, aga osa on võtnud ka vanemad inimesed ning rahvast on tulnud väljastpoolt Tamsalutki. Publikut on olnud vähemalt sadakond ja see arv näitab kasvutendentsi.

Millega angaaripidudel rahvast lõbustate?

Tellime helitehnika ning DJ, kes mängib hommikuni head tantsumuusikat. Oleme alati toonud ka lauad-toolid, et rahvas end mugavalt tunneks. Töötab baar.

Mis teeb need peod eriliseks?

Arvan, et üritused teeb eriliseks just see toimumiskoht. Tavaliselt korraldatakse pidusid ju selleks ette nähtud kohtades, näiteks kultuurimajas. Angaari välimus ja õhkkond on aga hoopis teistsugune.

Kes on see sõpruskond, kellega koos angaaripidusid teete?

Algul organiseerisin pidu koos  venna Taimo ja oma hea sõbra Martin Malvaga. Praeguseks on meid neli. Lisandus Kristjan Nurmsalu. Kuid teotahtelisi noori, kes meeleldi tulevad ürituste organiseerimisel abiks, on teisigi. Mitmekesi on asja kergem ajada, kuna ülesanded on jagatud.

Milliste raskustega tuleb ürituste korraldamisel kokku puutuda?

Mingeid suuri takistusi ei olegi, oleme kõigega toime tulnud. Loomulikult on vaja sammuke ette mõelda juhuks, kui peaks probleeme tekkima. Mõtleme kindlasti ka halvemad variandid igaks juhuks läbi, et oleks valmis igas olukorras toime tulema.

Massiürituste puhul tekib probleeme nende turvamisega. Kuidas olete oma angaaripidudel turvaprobleemid lahendanud?

Turvameestena kasutame kahte tuttavat professionaalset turvameest, kes saavad ideaalselt oma ülesannetega hakkama.

Peolised on enamasti olnud rahulikud ja mingeid suuri probleeme turvalisusega pole olnud. Edaspidi, kui inimeste huvi suureneb ja pidudel osaleb oluliselt rohkem rahvast, saab alati turvamehi juurde kutsuda.

Millised angaaripeod on tulevikus plaanis?

Sooviks iga üritusega rahvale rohkem huvi pakkuda. Samuti tahaks siia esinema tuua hetkel Eestis populaarseid artiste. Võimalik, et tulevikus esinevad siin ka välismaised artistid. Iga peoga saame ise kogemusi juurde ja seetõttu on iga järgnev üritus juba paremini korraldatud ja üleüldse teistsugune.

Suvel plaanime teha ka ühe suurema väliürituse live-esinejatega, kuna ala, mida saab  kasutada, on väga suur.

Aga alati oleme avatud ka uutele ideele ja pakkumistele.

Vennad

• Erko Jullinen,
  sündinud 27. juunil 1987,
  suusataja.
• Taimo Jullinen,
  sündinud 30. detsembril
  1989, lauatennisist.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles