L, 19.09.2020

Titanicu viimane päästepaat leiti üks kuu pärast laevahukku

20. sajandi alguse liinilaev Titanic uppus oma esmareisil 15. aprillil 1912 kell 2.20 laeva aja järgi, olles kaks tundi ja 40 minutit varem põrganud kokku jäämäega.

Titanicult viimasena vette lastud päästepaat leiti umbes üks kuu pärast laevahukku Oceanic meeskonna poolt, olles aluse hukukohast rohkem kui 300 kilomeetri kaugusel, edastab Daily Mail.

Paadis, mis leiti 13. mail 1912,  oli kolm pooleldi lagunenud surnukeha. Hiljem selgus, et kaks neist olid Titanicu masinaruumi töötajad ja üks esimese klassi reisija, 37-aastane Thomson Beattie, kellel oli ikka smoking seljas.

Oceanicu meeskond tegi Titanicu päästepaadist fotosid ja see tõsteti pardale. Laeva logiraamatusse tehti sissekanne leitud päästepaadi ja selles olnud hukkunute kohta. Üks surnukehadest oli nii viletsas seisus, et kui teda tõsteti, kukkus tal käsi otsast.

Ühel fotol on näha Oceanic meeskonna kuut liiget oma päästepaadiga laskumas merre, et aerutada Titanicu päästepaadini ja see ära tuua. Veel ühel fotol on näha Oceanicu meeskonnaliikmeid viletsas seisundis päästepaadis, kus olid surnukehad.

Hiljem ilmnes, et tegemist oli Titanicult viimasena vette lastud päästepaadiga.

Päästepaadist leitud Thomson Beattie elas Kanadas Ontarios, kus ta oli jõukas maaomanik. Ta oli Prantsusmaal kahe sõbraga puhkusel, kuid üks sõpradest haigestus. Kolmik ostsutas Titanicuga USAsse reisida ja sealt edasi koju Kanadasse.

Beattie maksis oma esimese klassi kajuti eest 75 naela.

Paar päeva enne Southamptonist lahkumist saatis Beattie oma vennale telegrammi, et ta vahetas laeva ja saabub koju uue uppumatu Titanicuga.

Beattie jaoks lõppes teekond Titanicu viimases päästepaadis, kus oli oletatavalt veel 30 inimest. Tema ja veel kaks Titanicu meeskonnaliiget olid need, kes selles kõige kauem vastu pidasid.

Titanicu päästeaadist leitud surnukehad pandi džuudist kottidesse ja maeti merre.

Titanicu viimase päästepaadi fotod pannakse sel laupäeval Ühendkuningriigis Wiltshire´is Henry Aldridge and Son oksjonimaja poolt oksjonile.

Neile on lisaks on Oceanic pardal olnud reisija kirjeldus Titanicu päästepaadist, selle pardale toomisest ja selles olnud surnukehadest, mis maeti merre.  

Kapten Edward Smithi juhtimisel Southamptonist New Yorki seilanud Titanicu pardal  oli 2224 reisijat ja meeskonnaliiget, kellest üle 1500 hukkus. Kõige enam pääses esimese klassi reisijaid.

Jõukate hukkunute seas oli ameeriklasest kinnisvaraärimees John Jacob Astor IV, kes oli kuulsa Waldorf Astoria hotelli rajaja järeltulija, kaevandusärimees Benjamin Guggenheim ning Macy´s kaubamaja omanik Isidor Strauss koos naisega.

Titanic oli oma ajastu luksuslaev, sest selle pardal oli bassein, jõusaal, raamatukogud, mitu restorani ja kohvikut ning väga esinduslikud esimese klassi kajutid.

Pärast laevahukku selgus, et aluse pardal ei olnud piisavalt päästepaate, mis viis selleni, et mereregulatsioone hakati uuendama ja pardal olijate turvalisusele rohkem tähelepanu pöörama.

Titanic põrkas jäämäega kokku 14. aprillil 1912 kell 23.40 laeva aja järgi ja uppus 15. aprillil kell 2.20.

Titanicule kõige lähem laev Carpathia oli umbes kahe tunni  kaugusel ja jõudis sündmuskohta, kui Titanic oli ammu Atlandi ookeani põhjas.

Allveeuurijad leisid Titanicu vraki 1985. aastal ja ilmnes, et enne uppumist oli laev pooleks murdunud.

Pilte vaata siit.