Uue kunsti muuseum avas elektriaasta

Kohaletulnud said kuulata loengut maailmakuulsa teadlase saavutustest ja tema teadusele ohverdatud elust.

Legendaarne tegelane

Uue kunsti muuseum elab kogu järgmise aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”.

“Mongoolias ühes jurtas eaka ja koolis käinud karjakasvatajaga vesteldes püüdsin tutvustada Eestit ja Pärnut. Valgrest, Keresest ning Koidulast rääkides ei kerkinud mehe silmakulm, küll aga Richmanni nime kuuldes meenus talle kohe pilt füüsikaõpikust. “See on sama teadlane, kelle välk maha lõi,” teatas ta. Nimelt on paljudes maailmas välja antud füüsikaõpikutes omaaegse graveerija Sokolovi valmistatud emotsionaalne gravüür Richmannist, kes on piksevarda kõrval pikali. Lastele jääb see kogu eluks meelde,” rääkis Soosaar.

Richmanni tuleks Pärnus rohkem väärtustada, seda enam, et Pärnul on elektriga erilised suhted, selgitas Soosaar. Pärnu oli Eestis esimene linn, kus 1907. aastal tõmmati käima avalik elektrijaam. See jaam asus Rääma jõe suudmes, kaabel tuli jõe põhjast läbi ja juhtmed olid toodud toonasesse linnavolikogu saali.

Pärnu võib olla uhke sellegi üle, et oli esimene linn, mis Tsaari-Venemaal oma tänavaid elektriga valgustama hakkas. See sündis ajal, kui Moskvas, Peterburis, Tartus ja Tallinnas käisid õhtuti linnas gaasilampide süütajad, ent Pärnus tehti sama juba nupulevajutusega.

Nii tahab uue kunsti muuseum alanud aastal edastada pärnakatele sõnumi: Pärnu peab suutma olla maailmas esirinnas oma mõttelaadilt, tahtega avastada uusi horisonte.

“Richmann elas samal ajal Lomonossoviga. Lomonossov oli talupoiss, kes ree otsal jõudis Peterburi. Richmann oli haritud saksa perekonnast ja tuli samuti Peterburi. Nad elasid ja töötasid samal ajal. Miks me ei võiks teda teadvustada kui Eestist pärit ja Pärnus sündinud meest?” küsis Soosaar. Richmanni puhul on nimelt tähtis nii tema sünd kui surm. Tema on üks esimesi maailma teadlasi, kes andis oma elu teaduslike avastuste nimel.

Soosaar leidis, et Richmanni kuju võiks asuda Pärnus kusagil kõrgel kohal, kus oleks avatud taevas ja tema pronksbüstist väljuvad elektrikiired taeva taustal vaadeldavad. Näiteks Munamäel, taevale ja piksele lähemal, pakkus Soosaar.

Muuseumid kasvavad

Mis puudutab uue kunsti muuseumi arengut, siis Euroopa Liidu rahastuseta pole Viljandi uue kunsti muuseumi ehitus niipea võimalik, tõdes muuseumi juht.

“Uue kunsti muuseumid asuvad meie visiooni järgi Viljandis ja Pärnus. Üllatusena nägime Pärnu südalinna planeeringut ja sinna oli Port Arturi ümbruses uue kunsti muuseumile koht leitud. Ega sellel kohal viga ole, ent Pärnu-suguses linnas on tähtis, et muuseumil oleks arenguruumi,” leidis Soosaar.

Muuseumi vabaõhuala peaks olema nii suur, et sinna paigutada vabaõhukunsti projekte. Jõe või mere ääres asuv muuseum peegelduks vees ja oleks kaunis – seda muuseumirajamise põhimõtet on mujalgi Soosaare teatel rakendatud.

“Asukohta võiks veel valida. Muuseumid kasvavad oma elu lõpuni, sest kollektsioonid kasvavad. Paari põlvkonna pärast jääb tihehoonestuse alal paiknev muuseum kitsaks ja selle peab taas uude kohta kolima, see pole hea lahendus,” lõpetas ta jutu.

Kohtumise lõpetuseks näidati dokumentaalfilmi “Päiksetakso”, mis jutustab Šveitsi leidurist Louis Palmerist, kes konstrueeris päikeseenergial töötava sõiduauto ja sõitis sellel ümber maakera.



Georg Wilhelm Richmann

Richmann elas samal ajal Lomonossoviga. Lomonossov oli talupoiss, kes ree otsal jõudis Peterburi. Richmann oli haritud saksa perekonnast ja tuli samuti Peterburi. Nad elasid ja töötasid samal ajal. Miks me ei võiks teda teadvustada kui Eestist pärit ja Pärnus sündinud meest?